BMW 2002 ehk E10, 1970, jesse
Postitatud: 17 Juun 2019 23:34
Teen ka otsa lahti, ehkki tagasihoidlikus on voorus. Ja kuni selle BMW-haigusega kaasnenud võlad on veel üleval, ei taha üldse avalikkuse ees toimetada.
Ent võibolla päästab avalikustamine öistest ärkvelolekutest ja internetist kolamisest. Ning saan rahus hommikuni magada ja puhanuna ennast jalgadele taas ajada.
Ja nii see algas et juba varasest noorusajast on mind saatnud saatus ,et pean erinevate käigukombinatsioonidega sõidukeid kasutama oskama lennult. Aga BMW haigus ise hakati süvendama kusagil täiskasvanu ikka jõudes, mil paps tõi meie perre vana sõitva BMW 340 ja ise tudengi ajal ostsin uue diivani summa eest mittesõitva volga ratastel BMW 321 - mis ootab oma aega. Aga karmim BMW-hulluse tõbi algas mul ca 5-7 aastat tagasi ja seda tiskli näol. Tekkis mingi haige soov saada konkreetse aasta ja värvikombinatsiooniga R100/7. Läbi tsirkuse ja leiva sain selle haiguse seljatatud. Ent siirded olid sees ja nii hakkasid nad ennast ilmutama taas - seekord juba -02 seeria auto näol. Pean tunnistama et ma olen suht amatööt-harrastaja tasemel tehnikaspets siiski. Piidlesin aastaid neid 02 seeria masinaid. Õudusega märkasin kuidas hinnad kerkisid aina. Samuti sai selgeks, et tagatuled peavad olema ümarad (roundie, ehk siis .... - 1973) ning at least 2002 versioon. Samuti võttes arvesse, et olen kahe väga pisipoisi paps, siis aeg oma asjadele on väga piiritletud - seega pean leidma sõitva mudeli. Ning kõige lõpuks siis veel igasugused tervisele ja tervislikule korrasolekule viimastel aastatel kaasnenud suured väljaminekud tekitasid mu unistustele suure pidurdusprotsessi. Ent internet ei maga ja mina ka mitte. Internetis kammimine mulle üldiselt istub ja hoidsin silmad lahti.
Kuni ühel päeval nägin ühte Facebooki 2002 fännigrupis jagamist. Ent antud link polnud mitte müüja enda sait. Tuvastasin et tegu on Horvaatia lehega. Sealt edasi hakkasin juba Horvaatia automüügiportaale kammima, kuni leidsin müüdava masina. Jah, isegi kui hind võib mõne jaoks tunduda talutav, ei olnud see minu jaoks teps mitte, aga mis teha. Tegin müüjaga juttu ja palusin lisapilte. Paraleelselt püüdsin ühe eestis elava horvaadiga juttu teha et ehk leiab ta kohapeal kellegi kes läheb masinat kaema. Samamoodi püüdsin leida Horvaatiast eestlase, kes läheks vaatama. Kahjuks ei saanud kumbki osapool mind aidata. Jäi üle suhelda edasi müüjaga ning vaadata mis saab.
Ja mis sai? Sai see et võtsin järgmiseks nädalaks (see kõik toimus kuu aega tagasi mai lõpus) ühepäeva lennutripi horvaatiasse (maa peal oleku aeg 4h) ja nii see lend teoks saigi. Ehkki ka kogu see lend oli omamoodi paras seiklus ja ei lastud mahtuda ühe päeva sisse.
Selle eelnädala jooksul tuvastasin ma auto toomise hinna eestisse ning kraapisin raha kokku sõna otseses mõttes.
Päev enne Horvaatiasse lendu (mil naasesin just Londonist) selgus ,et minu sealoleku ajal on sealsamas Horvaatias olemas ka üks eesti rekka, mis oli ühtlasi ka parim transpordi hinna pakkuja. (Olin otsustanud, et ma ise ei hakka kindlasti tagasi sõitma.)
Lendasin siis kohale ning lennujaamast taksoga müügikohta. Kohapeal siis auto vaadatud, proovisõit kiiruga tehtud ja noh, ega mul tagasi teed polnud. Visuaalselt tundus ok ja sõitis kenasti. No kindlasti oli seal ka puudusi, aga üldmulje oli hea. Ja kui lähevad trummid, siis mingu ka pulgad
Sellisena ta seal oli:
Suur kaupleja ma ei ole. Nii et kaubelda sain vaid lennupiletite jagu alla. Otsustasin ostutehingu ära teha. See oli muidugi taas omakorda seiklus, aga mis me siin ikka juttu raiskame. Igatahes, sel ajal kui ma raha juurde käisin võtmas (see oligi nii planeeritud) ning kohalikust ark'ist dokumendid toodud (see oligi see seikluse koht) siis sel ajal läks masin juba rekka peale. Tagasi müügikohta jõudes nägin BMW'd juba rekka peal ning rekka pani eesti poole ja mina taksotasin tagasi lennujaama ja sealt läbi seikluste eesti poole.
Sellisena siis rekka peal: Auto jõudis eestisse nädalaga. Esimese ropsuga sõitsin mahalaadimiskohalt äiapapa hoovile ja panin ta nädalaks seisma ning hakkasin esimese peavaluga tegelema. Selleks oli see kõrvalistuja klaas, millel puudus vänt ja ei käinud alla.
Siin siis eestisse jõudnuna: Auto ajaloost kah. Omanikuga ma kokku ei saanudki. Omanikuks oli minuvanune neiu, kes oli ühe tõstukite müügifirma tegevjuht vms. Tema isa selle auto väidetavalt lasi restaureerida ca 10a. tagasi. Mootor on peale renoveerimist sõitnud väidetavalt ca 1000km. Aasta tagasi poleeriti värv läikima. Paberite järgi oli viimane ülevaatus 2015. Google maps street view näitas seda masinat kenasti varju all seismas selasamas juba 2011 aastal. Seega noh, miskit ikka võib uskuda. Aga kuna see endise omaniku tütar nendest autodest suurt lugu ei pea, siis seetõttu pani ta selle müüki. Müüki korraldaski selle tõstukifirma müügijuht - see firma müüb ka lisaks tõstukitele kasutatud autosid.
Niisis - Eestimaa. Kõrvalistuja polster lahti ja oh seda geniaalsust - ukse sisse, klaasi alla oli paigutatud puupulk, mis seda klaasi üleval hoidis. Ei mingit üleskeeramismehhanismi. Ja siis ma hakkasingi ohhetama et kust seda saada ja interentistkammima. Peale mmitmeid unetuid öid kargas mulle aga pähe et ehk Eestis ikka leidub mõni, kes on selle seeria masinatega kokku puutunud. Ja oh imet - leidsingi selle foorumi siin ning ühe päevaga kaardistasin põhitegijad. Nädalapäevadega olin ma suhelnud juba paljude siinsete tegijatega ning välja peilinud võimalused kust midagi piiluda. Ma olen tänulik teile kõigile, kes olid nõus aitama - ma kardan et ma tülitan teid veel ja veel. Seega nädalavahetusega sain enda valdusesse ühe ukse ning lõuna-eestist naastes oli mu siht vaid see enda klaastõstemehhanism korda saada. Ma millalgi tüütan teid veel, kuna mul on tekkinud küsimused seoses klaasi kõrgusega.
Ja järgmine etapp - arvele võtmine. Kui klaasitõstemehhanism korda said aetud enamvähem, siis arvele ja ülevaatusele kulus mul samuti kena tööpäev. Aga kõik laabus kenasti, välja arvatud üks mõru asi. Auto ilma konksuta on minu jaoks välistatud. Seega kunagi panen talle kindlasti konksu. Kahjuks on mul nii vähe vaba aega, et isegi iga auto sõit peab olema mõtestatud. See auto ongi mõeldud suvisteks töölkäikudeks või asjaajamisteks. Aga te ju teate neid endise nimega ARK'i vendasid. Kuna vana tehniline pass oli horvaadi keeles ja seda oli üldse neil algul raske lugeda, siis ... nojah, mitte kusagilt ei leitud andmeid haagise massi kohta ja nii ilmuski mu tehnilisse passi haagise masside kohta 0 kg. Atuo arvel ja kõik jutud, aga süda ei andud rahu. 4 päevaga suutsind Maanteameti soovitusel saada BMW amtelikult esinduselt (Inscape) kinnistuskirja et haagiste lubatud massid on see ja too (piduritega ja piduriteta). Ent tegelikult ei käinud ka see nii lihtsalt, kuna Inscape'il sellised andmed puuduvad. Selleks pöördusin ma nende soovitusel hoopis Saksamaa BMW Classic klubi poole, kes sebisid mulle tehase pitsatiga originaaldokumendi kõigi masside kohta. Nii saigi Maanteameti süsteemi õiged numbrid sisse. Vigadest, puuduolevatest detailidest:
1. Mõlema ukse käepidemeid on tarvis uusi või tervemaid. Värvus hetkel tumesinised. Hakkan neid kidnlasti teilt nuruma.
3. Näidikuploki valgustus ei tööta, ehkki vahetasin pirnid ära ja tagumised numbrituled, mis idee kohaselt on sama kaitsme all, töötavad kenasti.
4. Üks tagumise numbritule plastikkate on sulanud kõveraks. Kindlasti tahan uut, ainult plastikosa.
EDIT:- hetkel ühe parema sain, aga see siiski osaliselt kriimuline
5. Kindlasti tahan kärukonksu, soovitavalt originaali.
6. Uste alla käivad kroomliistud - neid vist on kõige mõistlikum W&N'ist vaadata.
8. Muud tihendid - pagasiruumi tihend oli suht habras ning ka use oma kohati lahti ja mõned nurgad auklikuks kulunud.
10. Kuna mul on pisipoisid, siis vaja ka neid vedada ja selleks on tarvis taha turvavööd tekidada et turvatoolid kinnitada. See asi on juppide näol lahenemas ja eelkokkulepe sõlmitud.
11. Midagi tuleb teha ka esikapoti värvi kaitseks, kuna mõned nurgad ja liistud on hakanud kerele sälke sisse tegema ning veidi on värvi ka maha löönud kapoti alt. Võibolla aitab veidi ka kapoti timmimime.
12. Küljepeegel (seda ainult üks ongi, juhipoolne) väriseb paigast ja on suht tuhmunud peegliga.
13. Kõrvalistuja päikesesirm lendab paigast - küll ma sinna kah midagi leiutan.
14. Ukselukud ei tööta korralikult. ideaalis sooviks siiski ka kesklukku, kui saab säilitada originaalosad. Peab konsulteerima herr Airheadiga
EDIT: Ukselukud sain tööse, keskluku soov jääb
15. Tagadiffer oli õline, aga ei leki. Samas ei unda, nii et veel ei tea, mis seis on - peab õlitaset millalgi vaatama.
LAHENDATUD:
2. Kõrvalistuja uks tahab kindlasti asjatundjate abiga reguleerimist, kuna võrreldes Airheadi ustega käib minu oma nagu vana zhiguli uks - ikka kõvemini kinni lüües.
LAHENDUS: - liimisin kulunud tihendid kenasti kinni - eks tuleviku tarbeks tuleb kunagi uued tihendid tellida.
7.Esitulekopsikute seest on puudu tihendikummid - võite soovitada kas mõnest eesti tihendipoest või W&N'ist LAHENDUS: - hetkel paigaldasin suvalised tahapakipaksud kummid ja kopsikud püsivad paigas -
9. Kõige enam tunnen puudust Recaro istmetest. Mu selg lihtsalt ei kannata nende tavaistmete peal istumist - mul ongi pidevad seljaprobleemid. LAHENDUS: - leidsin ühed escort cabrio ja omega omad ning tarvis veel juppe omavahel ühtlustada, aga juba saan sees istuda-
Ah, aitab kah tänaseks. Tööd jagub. Katsun jõudumööda nautida kah ikkagi. Ma olen kõigest inimene.
Aitäh, tähelepanu eest ja oodatud on head soovitused eelkõige, kuna olen lihtne töömees kontoris, mitte rahaboss.
PS! Eesmärk on kasutada autot suvesõidukina mitte viia teda 100% originaali. Samuti veidi mugavdada ja endale silmarõõmsamaks teha, aga nii et originaali saab vajadusel tagasi viia. Suvesõidud planis teha Eestis, Tallinnas ja Võrumaal.
Ent võibolla päästab avalikustamine öistest ärkvelolekutest ja internetist kolamisest. Ning saan rahus hommikuni magada ja puhanuna ennast jalgadele taas ajada.
Ja nii see algas et juba varasest noorusajast on mind saatnud saatus ,et pean erinevate käigukombinatsioonidega sõidukeid kasutama oskama lennult. Aga BMW haigus ise hakati süvendama kusagil täiskasvanu ikka jõudes, mil paps tõi meie perre vana sõitva BMW 340 ja ise tudengi ajal ostsin uue diivani summa eest mittesõitva volga ratastel BMW 321 - mis ootab oma aega. Aga karmim BMW-hulluse tõbi algas mul ca 5-7 aastat tagasi ja seda tiskli näol. Tekkis mingi haige soov saada konkreetse aasta ja värvikombinatsiooniga R100/7. Läbi tsirkuse ja leiva sain selle haiguse seljatatud. Ent siirded olid sees ja nii hakkasid nad ennast ilmutama taas - seekord juba -02 seeria auto näol. Pean tunnistama et ma olen suht amatööt-harrastaja tasemel tehnikaspets siiski. Piidlesin aastaid neid 02 seeria masinaid. Õudusega märkasin kuidas hinnad kerkisid aina. Samuti sai selgeks, et tagatuled peavad olema ümarad (roundie, ehk siis .... - 1973) ning at least 2002 versioon. Samuti võttes arvesse, et olen kahe väga pisipoisi paps, siis aeg oma asjadele on väga piiritletud - seega pean leidma sõitva mudeli. Ning kõige lõpuks siis veel igasugused tervisele ja tervislikule korrasolekule viimastel aastatel kaasnenud suured väljaminekud tekitasid mu unistustele suure pidurdusprotsessi. Ent internet ei maga ja mina ka mitte. Internetis kammimine mulle üldiselt istub ja hoidsin silmad lahti.
Kuni ühel päeval nägin ühte Facebooki 2002 fännigrupis jagamist. Ent antud link polnud mitte müüja enda sait. Tuvastasin et tegu on Horvaatia lehega. Sealt edasi hakkasin juba Horvaatia automüügiportaale kammima, kuni leidsin müüdava masina. Jah, isegi kui hind võib mõne jaoks tunduda talutav, ei olnud see minu jaoks teps mitte, aga mis teha. Tegin müüjaga juttu ja palusin lisapilte. Paraleelselt püüdsin ühe eestis elava horvaadiga juttu teha et ehk leiab ta kohapeal kellegi kes läheb masinat kaema. Samamoodi püüdsin leida Horvaatiast eestlase, kes läheks vaatama. Kahjuks ei saanud kumbki osapool mind aidata. Jäi üle suhelda edasi müüjaga ning vaadata mis saab.
Ja mis sai? Sai see et võtsin järgmiseks nädalaks (see kõik toimus kuu aega tagasi mai lõpus) ühepäeva lennutripi horvaatiasse (maa peal oleku aeg 4h) ja nii see lend teoks saigi. Ehkki ka kogu see lend oli omamoodi paras seiklus ja ei lastud mahtuda ühe päeva sisse.
Selle eelnädala jooksul tuvastasin ma auto toomise hinna eestisse ning kraapisin raha kokku sõna otseses mõttes.
Päev enne Horvaatiasse lendu (mil naasesin just Londonist) selgus ,et minu sealoleku ajal on sealsamas Horvaatias olemas ka üks eesti rekka, mis oli ühtlasi ka parim transpordi hinna pakkuja. (Olin otsustanud, et ma ise ei hakka kindlasti tagasi sõitma.)
Lendasin siis kohale ning lennujaamast taksoga müügikohta. Kohapeal siis auto vaadatud, proovisõit kiiruga tehtud ja noh, ega mul tagasi teed polnud. Visuaalselt tundus ok ja sõitis kenasti. No kindlasti oli seal ka puudusi, aga üldmulje oli hea. Ja kui lähevad trummid, siis mingu ka pulgad
Sellisena ta seal oli:
Suur kaupleja ma ei ole. Nii et kaubelda sain vaid lennupiletite jagu alla. Otsustasin ostutehingu ära teha. See oli muidugi taas omakorda seiklus, aga mis me siin ikka juttu raiskame. Igatahes, sel ajal kui ma raha juurde käisin võtmas (see oligi nii planeeritud) ning kohalikust ark'ist dokumendid toodud (see oligi see seikluse koht) siis sel ajal läks masin juba rekka peale. Tagasi müügikohta jõudes nägin BMW'd juba rekka peal ning rekka pani eesti poole ja mina taksotasin tagasi lennujaama ja sealt läbi seikluste eesti poole.
Sellisena siis rekka peal: Auto jõudis eestisse nädalaga. Esimese ropsuga sõitsin mahalaadimiskohalt äiapapa hoovile ja panin ta nädalaks seisma ning hakkasin esimese peavaluga tegelema. Selleks oli see kõrvalistuja klaas, millel puudus vänt ja ei käinud alla.
Siin siis eestisse jõudnuna: Auto ajaloost kah. Omanikuga ma kokku ei saanudki. Omanikuks oli minuvanune neiu, kes oli ühe tõstukite müügifirma tegevjuht vms. Tema isa selle auto väidetavalt lasi restaureerida ca 10a. tagasi. Mootor on peale renoveerimist sõitnud väidetavalt ca 1000km. Aasta tagasi poleeriti värv läikima. Paberite järgi oli viimane ülevaatus 2015. Google maps street view näitas seda masinat kenasti varju all seismas selasamas juba 2011 aastal. Seega noh, miskit ikka võib uskuda. Aga kuna see endise omaniku tütar nendest autodest suurt lugu ei pea, siis seetõttu pani ta selle müüki. Müüki korraldaski selle tõstukifirma müügijuht - see firma müüb ka lisaks tõstukitele kasutatud autosid.
Niisis - Eestimaa. Kõrvalistuja polster lahti ja oh seda geniaalsust - ukse sisse, klaasi alla oli paigutatud puupulk, mis seda klaasi üleval hoidis. Ei mingit üleskeeramismehhanismi. Ja siis ma hakkasingi ohhetama et kust seda saada ja interentistkammima. Peale mmitmeid unetuid öid kargas mulle aga pähe et ehk Eestis ikka leidub mõni, kes on selle seeria masinatega kokku puutunud. Ja oh imet - leidsingi selle foorumi siin ning ühe päevaga kaardistasin põhitegijad. Nädalapäevadega olin ma suhelnud juba paljude siinsete tegijatega ning välja peilinud võimalused kust midagi piiluda. Ma olen tänulik teile kõigile, kes olid nõus aitama - ma kardan et ma tülitan teid veel ja veel. Seega nädalavahetusega sain enda valdusesse ühe ukse ning lõuna-eestist naastes oli mu siht vaid see enda klaastõstemehhanism korda saada. Ma millalgi tüütan teid veel, kuna mul on tekkinud küsimused seoses klaasi kõrgusega.
Ja järgmine etapp - arvele võtmine. Kui klaasitõstemehhanism korda said aetud enamvähem, siis arvele ja ülevaatusele kulus mul samuti kena tööpäev. Aga kõik laabus kenasti, välja arvatud üks mõru asi. Auto ilma konksuta on minu jaoks välistatud. Seega kunagi panen talle kindlasti konksu. Kahjuks on mul nii vähe vaba aega, et isegi iga auto sõit peab olema mõtestatud. See auto ongi mõeldud suvisteks töölkäikudeks või asjaajamisteks. Aga te ju teate neid endise nimega ARK'i vendasid. Kuna vana tehniline pass oli horvaadi keeles ja seda oli üldse neil algul raske lugeda, siis ... nojah, mitte kusagilt ei leitud andmeid haagise massi kohta ja nii ilmuski mu tehnilisse passi haagise masside kohta 0 kg. Atuo arvel ja kõik jutud, aga süda ei andud rahu. 4 päevaga suutsind Maanteameti soovitusel saada BMW amtelikult esinduselt (Inscape) kinnistuskirja et haagiste lubatud massid on see ja too (piduritega ja piduriteta). Ent tegelikult ei käinud ka see nii lihtsalt, kuna Inscape'il sellised andmed puuduvad. Selleks pöördusin ma nende soovitusel hoopis Saksamaa BMW Classic klubi poole, kes sebisid mulle tehase pitsatiga originaaldokumendi kõigi masside kohta. Nii saigi Maanteameti süsteemi õiged numbrid sisse. Vigadest, puuduolevatest detailidest:
1. Mõlema ukse käepidemeid on tarvis uusi või tervemaid. Värvus hetkel tumesinised. Hakkan neid kidnlasti teilt nuruma.
3. Näidikuploki valgustus ei tööta, ehkki vahetasin pirnid ära ja tagumised numbrituled, mis idee kohaselt on sama kaitsme all, töötavad kenasti.
4. Üks tagumise numbritule plastikkate on sulanud kõveraks. Kindlasti tahan uut, ainult plastikosa.
EDIT:- hetkel ühe parema sain, aga see siiski osaliselt kriimuline
5. Kindlasti tahan kärukonksu, soovitavalt originaali.
6. Uste alla käivad kroomliistud - neid vist on kõige mõistlikum W&N'ist vaadata.
8. Muud tihendid - pagasiruumi tihend oli suht habras ning ka use oma kohati lahti ja mõned nurgad auklikuks kulunud.
10. Kuna mul on pisipoisid, siis vaja ka neid vedada ja selleks on tarvis taha turvavööd tekidada et turvatoolid kinnitada. See asi on juppide näol lahenemas ja eelkokkulepe sõlmitud.
11. Midagi tuleb teha ka esikapoti värvi kaitseks, kuna mõned nurgad ja liistud on hakanud kerele sälke sisse tegema ning veidi on värvi ka maha löönud kapoti alt. Võibolla aitab veidi ka kapoti timmimime.
12. Küljepeegel (seda ainult üks ongi, juhipoolne) väriseb paigast ja on suht tuhmunud peegliga.
13. Kõrvalistuja päikesesirm lendab paigast - küll ma sinna kah midagi leiutan.
14. Ukselukud ei tööta korralikult. ideaalis sooviks siiski ka kesklukku, kui saab säilitada originaalosad. Peab konsulteerima herr Airheadiga
EDIT: Ukselukud sain tööse, keskluku soov jääb
15. Tagadiffer oli õline, aga ei leki. Samas ei unda, nii et veel ei tea, mis seis on - peab õlitaset millalgi vaatama.
LAHENDATUD:
2. Kõrvalistuja uks tahab kindlasti asjatundjate abiga reguleerimist, kuna võrreldes Airheadi ustega käib minu oma nagu vana zhiguli uks - ikka kõvemini kinni lüües.
LAHENDUS: - liimisin kulunud tihendid kenasti kinni - eks tuleviku tarbeks tuleb kunagi uued tihendid tellida.
7.Esitulekopsikute seest on puudu tihendikummid - võite soovitada kas mõnest eesti tihendipoest või W&N'ist LAHENDUS: - hetkel paigaldasin suvalised tahapakipaksud kummid ja kopsikud püsivad paigas -
9. Kõige enam tunnen puudust Recaro istmetest. Mu selg lihtsalt ei kannata nende tavaistmete peal istumist - mul ongi pidevad seljaprobleemid. LAHENDUS: - leidsin ühed escort cabrio ja omega omad ning tarvis veel juppe omavahel ühtlustada, aga juba saan sees istuda-
Ah, aitab kah tänaseks. Tööd jagub. Katsun jõudumööda nautida kah ikkagi. Ma olen kõigest inimene.
Aitäh, tähelepanu eest ja oodatud on head soovitused eelkõige, kuna olen lihtne töömees kontoris, mitte rahaboss.
PS! Eesmärk on kasutada autot suvesõidukina mitte viia teda 100% originaali. Samuti veidi mugavdada ja endale silmarõõmsamaks teha, aga nii et originaali saab vajadusel tagasi viia. Suvesõidud planis teha Eestis, Tallinnas ja Võrumaal.