BMW 320 Baur, Nuga
Postitatud: 09 Juun 2005 11:37
Vist on paras aeg oma 320 Baurist kah rääkida
Asi sai alguse sellest, et 2004 aasta alguses leidsin bmw klubi foorumist tagasihoidliku kuulutuse stiilis "m: e21 cabrio". Müüjale helistades selgus, et auto asub tartumaal, roiu kandis. Väljalaske aasta pidi olema '79 ja katuse kohta arvati, et peaks olema originaal, kuigi kindel ei oldud.
Vaatama sõites keerasine järjest väiksematele ja lumisematele teedele. Juba hakkas kahtlus tekkima, et kas nii pärapõrgus saabki üldse üks selline haruldus paikneda Lõpuks siiski jõudsime ühte majapidamisse, kus leidus igasugu huvitavat tehnikat. Näiteks vaatas kuuri alt vastu vana caddillac, natuke eemal ümberehitatud luaz ja selline eksoot nagu daf daffodil Lootus hakkas tõusma Siis näitas omanik eemal keset põldu seisvale autole - see pidigi e21 cabrio olema. Lähemale jõudes lootused järjest tõusid, spetsiifiline bauri siluett hakkas moodustuma
Paari meetri kauguselt vaadates tundus masin veel päris kobe olema, aga lähemalt kereosa uurides selgus, et see on siiski suhteliselt läbi omadega Kõige tähtsam oli siiski katuse osa ja kui välja arvata tagaosa kate, siis tundus see enam - vähem komplektne ja originaalne olevat. Tagaosa kate oli prostalt lihtsalt mingi vakstuga asendatud
Välisest küljest veel. Masinal olid all e30'e plekkveljed, parempoolsed tuled olid katki. Positiivsema poole pealt olid olemas originaal kroompeeglid, praktiliselt veatud stanged ja alpina kirjaga helkurpaneel tagatulede vahel.
Salong oli võrdlemisi olematu. Vaipa ei olnud, istmed olid lahti, keegi oli salongis suitsukonidega vandaalitsenud, katuseraami kattev nahk oli kohati katki, näidikuplokk oli uuema malli oma, analoogkell oli ära lõhutud.
Ega mootoriruumiski parem pilt ei avanenud. Esmapilgu ei hakanud isegi mootor silma Vana malli elektriline ventilaator oli asendatud mingi tundmatu ja originaalist väiksema ventilaatoriga. positiivseks üllatuseks oli roolivõimendisüsteem
Kokkuvõttes oli masina seisukord juba selline, et taastamine ei oleks mõtekas. Siiski sai omanikult hinna kohta päritud ja kuna see osutus võrdlemisi soodsaks, siis mõtlesin, et ahh, mis seal ikka, vean ta omale koju ära, siin põllul poleks sellel autol lootustki olnud.
Omaette lugu oli dokumentidega. Peale käsiraha maksmist sain ma enda kätte küll reg. tunnistuse b-osa ja müüja lubas mulle registrijärgse omaniku kontakti ja passi a-osa anda. Lubaduseks see jäigi Esialgu lihtsalt vabandas ennast aja puudumisega, hiljem enam lihtsalt ei vastanud mu kõnedele. Õnneks leidsin küll omaniku omal käel üles ja peale pikka veenmist õnnestus ta ARK'i vedada. Ja nii oligi baur aasta ja paar kuud peale ostmist juba minu nimel
to be continued...
Asi sai alguse sellest, et 2004 aasta alguses leidsin bmw klubi foorumist tagasihoidliku kuulutuse stiilis "m: e21 cabrio". Müüjale helistades selgus, et auto asub tartumaal, roiu kandis. Väljalaske aasta pidi olema '79 ja katuse kohta arvati, et peaks olema originaal, kuigi kindel ei oldud.
Vaatama sõites keerasine järjest väiksematele ja lumisematele teedele. Juba hakkas kahtlus tekkima, et kas nii pärapõrgus saabki üldse üks selline haruldus paikneda Lõpuks siiski jõudsime ühte majapidamisse, kus leidus igasugu huvitavat tehnikat. Näiteks vaatas kuuri alt vastu vana caddillac, natuke eemal ümberehitatud luaz ja selline eksoot nagu daf daffodil Lootus hakkas tõusma Siis näitas omanik eemal keset põldu seisvale autole - see pidigi e21 cabrio olema. Lähemale jõudes lootused järjest tõusid, spetsiifiline bauri siluett hakkas moodustuma
Paari meetri kauguselt vaadates tundus masin veel päris kobe olema, aga lähemalt kereosa uurides selgus, et see on siiski suhteliselt läbi omadega Kõige tähtsam oli siiski katuse osa ja kui välja arvata tagaosa kate, siis tundus see enam - vähem komplektne ja originaalne olevat. Tagaosa kate oli prostalt lihtsalt mingi vakstuga asendatud
Välisest küljest veel. Masinal olid all e30'e plekkveljed, parempoolsed tuled olid katki. Positiivsema poole pealt olid olemas originaal kroompeeglid, praktiliselt veatud stanged ja alpina kirjaga helkurpaneel tagatulede vahel.
Salong oli võrdlemisi olematu. Vaipa ei olnud, istmed olid lahti, keegi oli salongis suitsukonidega vandaalitsenud, katuseraami kattev nahk oli kohati katki, näidikuplokk oli uuema malli oma, analoogkell oli ära lõhutud.
Ega mootoriruumiski parem pilt ei avanenud. Esmapilgu ei hakanud isegi mootor silma Vana malli elektriline ventilaator oli asendatud mingi tundmatu ja originaalist väiksema ventilaatoriga. positiivseks üllatuseks oli roolivõimendisüsteem
Kokkuvõttes oli masina seisukord juba selline, et taastamine ei oleks mõtekas. Siiski sai omanikult hinna kohta päritud ja kuna see osutus võrdlemisi soodsaks, siis mõtlesin, et ahh, mis seal ikka, vean ta omale koju ära, siin põllul poleks sellel autol lootustki olnud.
Omaette lugu oli dokumentidega. Peale käsiraha maksmist sain ma enda kätte küll reg. tunnistuse b-osa ja müüja lubas mulle registrijärgse omaniku kontakti ja passi a-osa anda. Lubaduseks see jäigi Esialgu lihtsalt vabandas ennast aja puudumisega, hiljem enam lihtsalt ei vastanud mu kõnedele. Õnneks leidsin küll omaniku omal käel üles ja peale pikka veenmist õnnestus ta ARK'i vedada. Ja nii oligi baur aasta ja paar kuud peale ostmist juba minu nimel
to be continued...