Kõikidesse e28 müügikuulutustesse, rääkimata siis e12 müügikuulutustest suhtun ma väga väga skeptiliselt. Reeglina õnnevalemit need kuulutused endis ei kätke.
See kuulutus oli teistmoodi. Mitte küll 100% enneolematu, kuid teistmoodi. Piltidel paistis selline e12, mida võiks lausa vaatama minna. Mõeldud-tehtud, helistasin müüjale ja mõni aeg hiljem sõitsin oma üdini kaasaegse ´88 525 e34'ga mööda Harjumaa halvemaid ja paremaid teid.
Kohale jõudes ootas müüja meid juba hoovis. Astusime sisse. Autole järjest lähemale... Huvitav - kas auto on tõesti sellises korras?
Ahaa, istmekatted. Ju siis on e12-omaselt istmed puru ja katted peale pandud. Müüja aga arvas, et istmed on terved - sest ta pani need katted sinna peale juba siis, kui ta selle auto 15 aastat tagasi ostis. Hmm, katsume käega katete alt - tõesti - tundub nagu korras. Paraku olid katted nii hästi pandud, et nende ära võtmine kohapeal ja kiiresti polnud võimalik. Okei. Tiir autole peale - näha on, et seda autot on värvitud. "Jah," vastab müüja "Kui auto sai Eestisse toodud, sai see üleni üle värvitud ja kere peale värvimist kerevahaga konserveeritud." Kiire pilk usteääretesse ja mujale - tõesti - puudub igasune "pemmiomane" uste altäärte rooste. Kabinetist hakkas kohe silma originaalraadio ning mapp uksetaskus, kus peidus kõik selle auto saladused. Kasutusjuhend, raadio kasutusjuhend, serviseraamat, arved, BMW-Europa servisekaart, originaal lisavarustuse kataloog ja palju muud põnevat.
Hmm. Huvitav, kas see auto käima ka läheb ja kuidas ta töötab. "Just läks, ajasin garaazhist välja" vastas müüja. Kerge poolring võtmega süütelukus ja auto töötab. Ja töötab väga hästi. Ülevaatuseta ja kindlustusega muidugi proovisõidust midagi väga välja ei tule, mõtlesin, aga siiski, kohalikel tänavatel sai tehtud väike ring. Ilus! Auto toimetab nagu peab, vaikselt, sujuvalt, ilma ühegi kolina ega naginata. Hea küll, auto tagasi hoovi ja lubasin mõelda.
Miks mõelda. Ma tegelikult siiamaani mõtlen. Ja mitte, et kas oleks pidanud selle auto ostma, vaid miks. Mul on nüüd 5 autot. Täna on nendest kõik 5 ka kindlustatud ja sõidukorras. Mõelda tuli siis - ja tuleb ka praegu - et kas mul on ikka seda autot vaja. Noh, reaalsus on see, et pole. Aga teisipidi - e12, kõige esimene viies seeria, on selline auto, mida praegu mitte omades arvatavasti see enam ei õnnestukski.
2 nädalat peale vaatamas käimist jäi pilk taas foorumile. Selgus, et omanik on autole teinud ka TÜV ja kindlustuse. Sealjuures on auto ka saanud korra korduva, kuna üks pidur ei toimetanud nii, nagu kõrgklassi sedaanile kohane.
Helistasin uuesti omanikule. Peas salakaval plaan hinda kuigipalju alla rääkida ja siis teha see emotsionaalne ja täiesti ebaratsionaalne ost. Hinna osas kokkulepet ei sündinud - olgu etteruttavalt öeldud, et ka uuesti kohale minnes mitte. Võtsin 2 tundi mõtlemisaega, sõin kõhu täis maitsvaid kotlette ja mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin.
Okei, võtan!
Ja siin ta on.
Salongipilti on pimedas raske teha ning õige värv on näha kõrvalistuja uksepolstril (umbes). Samuti märkate kindlasti, et ma võtsin kõik "ilukilbid" täna ükshaaval ette ja poleerisin käia peal läikima
Juhipoolse tagatiiva värviparandused on samuti teile välja toodud. See ongi üks kõige "koledam" koht, kuigi päevavalges on seda vaevu märgata.
Kõigi selle postituse fotode autor on Ingmar.
