Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

Vähem kui kuu aega uunikute talverallini, ehk loetud nädalavahetustega tuleb auto viia talvisesse konditsiooni. Alustuseks sai toodud tutikad talverehvid, mis tunduvad sama vanad kui auto ise - Vallai protid (tundub et 90-datest). Mustri klots on jõhker ja naelad on toeks, siiski väga pidamist neilt ei oota. Mõõt on 185/80R14, mis on läbimõõdult peaaegu sama, isegi pool cm suurem kui originaalis ette nähtud balloonid 205/70R14.

Need istuvad sisekummiga? 80-ndate Transiti rehid.

Sisekummita ikka, täna said need velgedele paigaldatud vaja veel alla keerata. Eks siis paistab, kudias nad auto all välja näevad ja kas õhku ka pidama jäävad. Kui miskipärast ei jää, siis lohvi saab alati paigaldada.

Talveralliks või tegelikult üldse teedel liikumiseks said nüüd küll väga valed asjad ostetud.
http://www.autoexpress.co.uk/car-review ... best-dates" onclick="window.open(this.href);return false;

Absoluutselt õiged asjad on Igapäevaautole ei krutiks elusees selliseid alla. Kummisegu on ajaga muutunud kindlasti kõvaks kui plastmass. Protektor on paigaldatud "lindina", ehk küljed ei ole protekteeritud, vaid ainult pealt, originaalrehvi kirjad on ilusti alles, mistõttu võib see kehva eksemplari puhul sõiduajal eralduda. Rääkimata selest, et tasakaalu saamiseks tuli rakendada keskpärasest rohkem tina

Samas rehv on kitsas, muster on jõhker klots (lume sees vast kohe kinni ei jää) ning naelad on pakiauto omad - ehk saab hakkama.

Uunikute talveralli on üritus, mille eesmärk "fun fun fun", keskmine kiirus vähem kui 50km/h jne ja rohkem pole sellise autoga tänavale talvel niikuinii asja.

Avastustööd käivad salongiahju juhtimise teemal. Ahi ise peaks olema samasugune nagu uuematelgi, kuid juhtimine käib pliidinuppudega. Uuemal on Paneelil elektrilised lülitid, mis juhivad releesid, mis kontaktide asemel lülitad vaakumit. Vanem juhib nuppudega klappe mehaaniliselt. Pliidinuppe pandi ainult 77-79, seetõttu mitte mingit kirjaliku teemakohast materjali pole õnnestunud leida (vähemalt inglisekeelses internetis).

Vaakumi kollektor vaakumit üldiselt hoiab - 3 kuud pole autot käivitanud, kuid voolikut küljest võttes vihises õhk pauna - vaakum oli seismisest hoolimata alles. Esmane probleem on see, et ventikas ei puhunud nii nagu oleks loogiline - 0 asendis kinni ja siis asendid 1-6 progresseeruvalt järjest rohkem. Kuna ventikas kiirustel 0, 1 ja 2 ei puhu ning alustab tööd alles kiiruse 3 juures, sai hakatud viga otsima.

Hetkel on avastustöö viinud niikaugele, kus tundub, et peabki puhuma ainult nupu asendites 3, 4, 5 ja 6. Asendites 0, 1, 2 ja 3 liigutatakse hoopis vaakumi juhtklappi. "vent" tuluke nupu kõrval on ühendatud samuti tehases nii, et ta süttib alles asendis 3.

Ega kellelgi juhtu olema 79 või vanema e23 omaniku käsiraamatut, mis kirjeldaks, mis peaks toimuma asendites 1-2. Parim oletus endal on see, et need peaks lihtsalt avama vaakumiga klapi, et välisõhk pääseks sõiduajal ise sisse puhuma.

Et talverallil saaks lumevaaludest hõlpsamini läbi, sai paigaldatud originaallumesahk BBS-lt.

trevi kirjutas:Et talverallil saaks lumevaaludest hõlpsamini läbi, sai paigaldatud originaallumesahk BBS-lt.

kas seda BBSi sahka oleks võimalik sult tulevikus laenata,et lasta teha replica?

Ma usun, et see on läbirääkimiste küsimus

Ülehomme on talveralli start ning 2 päeva olen liikluses ringi sõitnud veendumaks, et kõik töötab. Päris mitu korda on eelmistel aastatel pidanud eelmisel õhtul poole ööni veel ehitama, sest eelnev testsõit on jäänud tegemata ning puudub nt laadimine või on veepumba lõdvik purunenud jne.

Ahi sai korda ja töötab niimoodi nagu peab. Üks vaakummembraan oli katki ja seetõttu süsteem ebatihe. Kokkuvõtteks jäi mulje, et kui süsteem endale selgeks teha, siis tegemist on suhteliselt lihtsa ja töökindla asjaga. Ainult, et juurde ei pääse ilma armatuuri eemaldamata.

Samuti sai veelkord ülekäidud karpa - toorikuks sai võetud 728 pealt võetud eksemplar, millel erinevalt eelnevalt autol peal olnud kerest käis õhk läbi ka peenikestest düüsidest. Hetkel käib paremini kui kunagi varem. Külmalt esinenud lonkamine jäi kõvasti vähemaks, kuid ideaalne veel pole. Suhteliselt suure tõenäosusega läheb ka see kordades paremaks, kui saab uue karpa ülemise papptihenda. Joonestasin selle üles ning kui sobiva papi/materjali leian, siis saan laserlõikuses lasta uued-paksemad tihendid välja lõigata, mis peaks kompenseerima mingil määral karpa kere aja jooksul kõveraksminemisel tekkinud õhulekked.

Ja eespool mainitud kiviaegsed Vallai naelrehvid on hetkel kiilasjää peal näidanud täitsa eeskujulikku pidamist. Loodetavasti on rajal lund ka, et saab ka pidamise lumel ära proovida.

Pisiasjad on need, mis teevad mõne auto teistsuguseks. Nimelt aastani 79 paigaldati peeglilüliteid, mis värvilt sobisid kokku sisuvärviga. Hiljem paigaldati ainult musta värvi lüliteid. Sellelgi autol oli esialgne peeglilüliti tumesinine. Kui ma auto ust kunagi lahtivõtsin, siis oli aga plastik muutunud nii rabedaks, et lüliti läks eemaldades prõksti katki. Kuna sinist värvi lüliteid pole juba ammu tootmises, siis tuli see asendada tavalise musta E28 pealt pärit jupiga. Pidasin plaani, et kunagi peaks selle äkki proovima ära värvida, sest teadmine, et muidu täiesti originaalselt säilinud sisuga autol on see üks asi valet värvi, häiris täiega.
Kuni ühel kenal jaanuarikuu päeval tekkis itlerite ebay-sse kuulutus, et müüa tutikas karbis lüliti - kuskilt leitud laojääk. Marineblau, täpselt see, mida mul vaja - ainult et, ühe peegliga auto oma. Kahe peegliga auto lülitil on ju ümberlüliti. Pikalt mõtlemata sai see ikkagi ära tellitud. Ülejäänu oli juba lihtne - lüliti laual juppideks, kiire veendumine, et sellest saab asja küll. Asja vormistas ära hea ja kindla käega sõber ning tulemus on pildil. Ega kui ei ütleks, siis ei saakski aru, et seal 2tk on sinised ja üks on must.

Reinzi tihendi materjali leitsin Mustamäe fixusest,A4 formaat ja erineva paksusega lehed pakendis.

Seekord sõit kulges täitsa viperustevabalt.

Elevust tekitanud Vallai protid aastast 95 pidasid imehästi. Spidomeeter loobus järjekordselt tööst, odomeeter luges aga kilomeetreid kenasti edasi. Koju sõites sai avastatud, et kui odomeetri väiksem, nullitav osa töötab nagu peab, siis teine, mis kogu läbisõitu näitab, kerib aeg-ajalt väga valesid kettaid, keerates lambist 1000km läbisõitu edasi See võib osaliselt seletada ka odomeetril olevat 400 000 läbisõitu, mida üldise kulumisastme järgi väga uskuda ei tahaks
Ja summutis olev väike auk läks ka mitu korda suuremaks, mis on hea, sest nüüd on lõpuks motivatsioon see korda teha enne suve.

Karpa toimis perfektselt ning pidevalt metsavahel lumes driftides tuli kütusekuluks ainult ca 20-25l/100km.




Pille Russi foto:

Väga hea näeb ikka välja selle põllega .