Nafta varud lõppemas

[HAIRIDER]

Tsiteerides viimast Autolehte:
"Cambridge Energy Research Associationi hinnangul on nafta kättesaadavad varud maapõues kolm korda suuremad kui arvavad teadlased-pessimistid. Siiski tähendab see, et 2030 aasta paiku ei suudeta enam vajadust nafta järele katta, kui vahepeal pole kasutusele võetud arvestatavat hulka muid energiakandjaid."

ehk siis on veel u.24 aastat ainult jäänud nautida bensumootorite sõidumõnu arvestades et enamik siinseid kasutajaid ja haiomanikke on 20..30a vanad siis u. 50 aastaselt on veel võimalik viimaseid sõite teha orig. konditsioonis masinaga. muidugi on võimalik minna yle gaasi peale või isegi vesiniku peale, aga see polex ikkagi sama mis orig.
nii et kes tahavad pensioni põlves haiga sõita peavad hakkamabensu varuma, muidu saab ainult tolmu pyhkida ja vanu mälestusi meenutada

[Bronco]

ei usu seda BS'i.

[Jaan]

See jutt läheb samasse rubriiki jutuga peatselt saabuvast maailmalõpust, eu-le alternatiivi puudmisest, kasvuhooneefektist jne. Jah kohe homme saab nafta otsa, elu jääb seisma ja kõik satuvad halli tsooni koos Norraga ja kõik on läbi ja autoga sõita ei saa jube jama häda meile kukkuge kõik põlevkivi kaevama see on hea äri. Homme sulab Gröönimaa üles ja ülehomme ujutatakse kõik kohad veega üle. Sellest ei räägi keegi, et peale "ülemaailmset kliima soojenemist", kui golfi hoovus, mis meie maanurka praegu soojas hoiab, külma veemassi pealetungi tõttu lõunasse surutakse, saabub "ülemaailmne kliima külmenemine" Pange vildid ja kasukad valmis??

Mõni vulkaan puistab ohjeldamatult kuude kauba tuhandete tonnide kaupa igasugust pahna taevasse - sellest ei räägi keegi kuidas see kliimat mõjutab ja kuidas peaks mõne kinni keerama

Ausalt öeldes ootan juba ammu aega kui me ükskord lõpuks kiviajast välja jõuame. Ikka nafta ja põlevkivi, põlevkivi ja nafta Jumalauta meil on aasta 2006 ja jutt on ikka sama mis 300 aastat tagasi. Imestamisväärne on see, et nad mõnda kosmosesüstikut ei taha nafta jõul orbiidile saata

Autode puhul saab kasutusele võtta näiteks vesiniku, tehnoloogia on olemas, sõitvad prototüübid samuti. Tavaline sisepõlemismootor kohendatakse väikse vaevaga ringi. Küsimus pidavat olema rahas aga kas see on kogu tõde? Kahtlane. Pigem on asi otsustamises ja teatud seltskonna tahtmises.

Maailmalõppu ei saabu. Kurb on ainult see, et nad niristavad oma naftat maapõest vähemalt järgmised 300 aastat (kui mitte rohkem) edasi.

[--overdose--]

jaanil täitsa õigus...pealegi leiti hiljuti ameeria kuurim nafta auk aga ma ei usu et mina kunagi näeks kuidas nafta otsas on

[kustas]

Mina sellesse vesiniku autosse eriti ei usu. Minu usun sellisesse autosse, nagu seda on piiritusega sõitev Saab. Kusagil ajakirjas oli ka kirjutatud lahendusest, et kütuse plahvatamise asemel kasutada mootoris hoopis suruõhku - tasuta sõit.

[karu]

puugaasiga saab ka sõita ja piiritusega ka:) piirituse mootor vajab kõrget surveastet ja väga tugevat väntvõlli sobib mõni turbo diisel näitex. ma hakkan varsti leiutama

[Jaan]

Alkoholiga sõitev auto on läbikäidud etapp. Alkoholiga sõitvad autod jäid näiteks USA-s eelmise sajandi alguses mingil kummalisel põhjusel bensiiniküttega sõitvatele masinatele alla (tänu sellele sõidab kogu maailm praegu bensiini ja diisliga)... Põhiliselt ka seetõttu, et naftafirmad oskasid oma naftat inimestele paremini pähe määrida. Üks põhjus miks autokütus bensiin USAs autokütus alkoholile ära tegi: keegi tark avastas, et bensiini sisse roppu moodi pliid ja muud pahna segades töötab mootor ühtlasemalt! Tunduvalt meeldivam oli sõita ühtalselt töötava mootoriga ja jätta piiritus seespidiseks kasutamiseks. Muuseas ega see alkoholi tootmine kokkuvõttes kuigi palju keskonnasäästlikum variant kah pole... Eriti kui nüüd segatakse piiritust bensiini sisse ning samas tehakse nägu nagu oleks mingi imega hakkama saadud, mis on võrreldav juhtumiga millest võib lugeda ühest targast raamatust kus siis mingi pikajuukseline tegelane vee veiniks olevat muutnud ja vee peal käis.

Vesinikuga sõitev auto pole teema mütoloogiavaldkonnast. Asi toimib ja kuskilt lugesin, et Müncheni-kandis 1 tankla püsti olevat... ja Berliinis ja võib-olla on veel mõnes kohas

http://www.bmwworld.com/models/750hl.htm

http://www.bmwzentrum.com/exhibits/hydrogen_car.asp

http://www.7-forum.com/news/2006/hydrog ... orgung.php

Tankige H2-te:

link

[karu]

bemm on lahe mul pole midagi muud öelda

[raimo]

Kui natuke avarama pilguga ringi vaadata, siis on siililegi selge, et vesinik on tulevik. Tehnoloogia on olemas ja töötab.
Asi on kinni pigem naftakompaniide taga, kes mitte ei taha oma kasumist loobuda.

[Jaan]

Eks lahendusi on kindlasti teisigi aga vett leidub maailmas piisavalt.

[Mart]

Mis piiritusel viga? Tootmiseks on palju võimalusi, loodust saastab tunduvalt vähem kui bensiin, saab viia surveastme kõrgemale.. tulemuseks suurem võimsus. Samuti ei vaja tanklate ümberehitust

[Silwer]

Nafta varud ei saa kunagi otsa. Lihtsalt ühel hetkel muutub nende paapõuest kättesaamine liiga kulukaks ja tänu sellele muutub mõttetuks ka sellest kütuse valmistamine.

Aga tehnika areneb ja küll mõeldakse igasugu muid huvitavaid asju välja. Maakera energiavarud on ikka väga-väga suured ja seda ohtu et tulevikus hakkame jala käima ma küll ei näe.

[Jaan]

Mis piiritusel viga? Tootmiseks on palju võimalusi, loodust saastab tunduvalt vähem kui bensiin, saab viia surveastme kõrgemale.. tulemuseks suurem võimsus. Samuti ei vaja tanklate ümberehitust

Igasugune vili, kapsas, suhkruroog, kartul tahab külvamist. Külvata on tarvis palju, palju peab külvama! Eks keegi targem arvestab välja kui suure osa maakerast peab kartulipõlluga katma. Kogu see asi tahab regulaarselt traktoriga ülekäimist, väetamist ja ärge nüüd tulge selle jutuga, et kogu see kartul saab olema mahekartul mis autokütteks villitakse kusjuures see viimane "villimise protsess" saastab kah. Olgu - põllule kemikaale ei viska aga sõnnikut ikka? Mõelge kogu selle lehmakarja peale kelle sõnnik laiali loobitakse ja mis kõik põhjavette ja loodusesse imbuma hakkab?? Või võtame Brasiilia vihmametsad maha ja paneme suhkruroo asemele....? Seal kasvab kiiremini ning saab 3 saaki aastas Võttes arvesse kõik tööetapid mis lähevad kapsast piirituse tegemiseks, selgub, et vahet pole.

See piirituse teema autokütusena on samasugune utoopia loodussõbralikkusest nagu näiteks... teatud seltskond topib tuulikuid püsti, ise õnnest naeru pugistades ette kujutades kuidas kõik tema silmapiiri risustavad müra tekitavad linnud ja loomad metsast ära ajavad el. generaatorid hirmsasti loodust hoiavad. Elektrit tootvad tuulikud on kindlasti hea mõte kuid nende kasutegur on väike, nende töös hoidmiseks hoitakse näiteks põlevkiviga töötavaid elektrijaamu reservis. Juhuks kui tuul ära kaob. Kui tuul kaob ära, pekstakse vennad labidatega ahju äärde kühveldama. Nagu me teame saastab auto kõige rohkem käivitamishetkest kuni oma töötemperatuuri saavutamiseni (mitte siis kui see on saavutanud oma töötemperatuuri ja stabiilselt töötab/sõidab). Põlevkivi ja muud säärast pahna kasutavad elektrijaamad toimivad samal põhimõttel. Lased elektrijaamal vaikselt ja stabiilselt podiseda - ei tule sealt seda sitta pooltki nii palju korstnast kui seda tuleb jaama kogu aeg käivitades ja jälle välja lülitades.

Ühesõnaga unustage alkohol ära Ja mõelge midagi paremat välja.

[Ruut]

Põlevkivi ja muud säärast pahna kasutavad elektrijaamad toimivad samal põhimõttel. Lased elektrijaamal vaikselt ja stabiilselt podiseda - ei tule sealt seda sitta pooltki nii palju korstnast kui seda tuleb jaama kogu aeg käivitades ja jälle välja lülitades.

Kui totaalselt OT-sse kalduda, siis neid suuri põlevkivil töötavaid katlaid (ega ka tuumajaamu) ei saa kasutada on/off reziimil. Asi peab eelnevalt korralikult maha jahtuma, kui saab uuesti hakata sisse kütma. Ja sissekütmine võtab aega pool päeva. Reservis hoitakse kahte erinevat moodi kuumas ja külmas. Kuum reserv tähendab katelde mahakoormamist ja ebaefektiivset tööd (viletsa kasuteguriga). Üldjuhul tuulikute reservi hoidmiseks peavad jaamad kuumas reservis olema või olema lepingud piiritaguste hüdrojaamade või gaasiturbiinjaamadega, mida saab koheselt käivitada/seisata

Ruut@kunagine_el.jaamade_rezhiimide_koostaja_ja_juhtija

[Jaan]

Noh... ma ei arvanudki et kuskil on mingi lüliti millest jaam nagu tolmuimeja sisse/välja lülitatakse. Jahutatakse maha ja soojendatakse üles, jutt käib protsesside sisse/välja "lülitamisest".

Muuseas minu teada nad näiteks seal Saksamaal puhta hädas oma tuulikuparkidega.

Mu meelest teema väga teemaväline pole. Kõik asjad on omavahel seotud. Nii nafta väidetav otsalõppemine, loodusesõbralik piiritus, peatselt saabuv maailmalõpp, elektrijaamad, inimestes vajaduse tekitamine liisinguga iga 2-3 aasta tagant uus auto (näiteks 1,6 liitrine väidetavalt säästlik tojoota) osta, väidetav kasvuhooneefekt jne.

Võin näiteks öelda, et minu 728 (momendil küll värvitöökojas) saab maanteel keskmiseks kuluks 8 liitrit sajale. Ei ole vahet kas sõidan üksinda või on 5 inimest +100kg pakiruumis peal. Ei ole ka märganud, et kuidagi auto kiirendus või muud omadused (stabiilsus, juhitavus) väga oluliselt peal oleva laadungi massist oleneks. Uute autode reklaamides üritatakse esile tuue mingit ülimat kokkuhoidu ja säästlikkust. Seda reklaaamis väidetavat küttekulu vaadata on küll ilus (nii pakub üks valmistaja oma keskmiseks kuluks 6,99 teine 7,1 või 6,2 l/sajale). Tavaliselt on seal välja toodud numbri juures väike tärn* koos märkusega. Väikse kirjaga kirjutatud asjad lugege alati läbi Kui sa sellele tojootale 5 inimest ja 100 kg peale laed on tolle kyttekulu 20l / sajale ja see risu ei lähe peale kauba edasi Möödasõidul on selline sõiduvahend eluohtlik ja peaks olema liikluses kasutuskõlbmatuks tunnistatud, rääkimata sellest millist pahna tuleb välja summutist kui mootor punnitab võimete piiril. Ja sellisel viisil saab nafta tõesti varsti otsa.

No nüüd saime teemasse sujuvalt tagasi.

[sysi]

No võttes aluseks termodünaamika esimese seaduse, pole nähtavasti karta, et liikumata jääb.

Küll aga teeb mulle endiselt head meelt Jaani suhtumine tänapäevastesse laiatarbe sõiduautodesse

[--overdose--]

sama siin...

[tanele28]

Noh... ma ei arvanudki et kuskil on mingi lüliti millest jaam nagu tolmuimeja sisse/välja lülitatakse. Jahutatakse maha ja soojendatakse üles, jutt käib protsesside sisse/välja "lülitamisest".

Muuseas minu teada nad näiteks seal Saksamaal puhta hädas oma tuulikuparkidega.

Mu meelest teema väga teemaväline pole. Kõik asjad on omavahel seotud. Nii nafta väidetav otsalõppemine, loodusesõbralik piiritus, peatselt saabuv maailmalõpp, elektrijaamad, inimestes vajaduse tekitamine liisinguga iga 2-3 aasta tagant uus auto (näiteks 1,6 liitrine väidetavalt säästlik tojoota) osta, väidetav kasvuhooneefekt jne.

Võin näiteks öelda, et minu 728 (momendil küll värvitöökojas) saab maanteel keskmiseks kuluks 8 liitrit sajale. Ei ole vahet kas sõidan üksinda või on 5 inimest +100kg pakiruumis peal. Ei ole ka märganud, et kuidagi auto kiirendus või muud omadused (stabiilsus, juhitavus) väga oluliselt peal oleva laadungi massist oleneks. Uute autode reklaamides üritatakse esile tuue mingit ülimat kokkuhoidu ja säästlikkust. Seda reklaaamis väidetavat küttekulu vaadata on küll ilus (nii pakub üks valmistaja oma keskmiseks kuluks 6,99 teine 7,1 või 6,2 l/sajale). Tavaliselt on seal välja toodud numbri juures väike tärn* koos märkusega. Väikse kirjaga kirjutatud asjad lugege alati läbi Kui sa sellele tojootale 5 inimest ja 100 kg peale laed on tolle kyttekulu 20l / sajale ja see risu ei lähe peale kauba edasi Möödasõidul on selline sõiduvahend eluohtlik ja peaks olema liikluses kasutuskõlbmatuks tunnistatud, rääkimata sellest millist pahna tuleb välja summutist kui mootor punnitab võimete piiril. Ja sellisel viisil saab nafta tõesti varsti otsa.

No nüüd saime teemasse sujuvalt tagasi.

Jaan tuletaks sulle meelde, et kõik vanad autod ei ole nii võimsad et 5 inimest pele võtta ja kõigist ja kõigest mööda uhada.
Ja mingit mõttet pole öelda et uued autot oleks halvemad kui vanad, kuid enamusel uutel autodel puudub iseloom ja õhkond.

[tõnis]

Noh... ma ei arvanudki et kuskil on mingi lüliti millest jaam nagu tolmuimeja sisse/välja lülitatakse. Jahutatakse maha ja soojendatakse üles, jutt käib protsesside sisse/välja "lülitamisest".

Muuseas minu teada nad näiteks seal Saksamaal puhta hädas oma tuulikuparkidega.

Mu meelest teema väga teemaväline pole. Kõik asjad on omavahel seotud. Nii nafta väidetav otsalõppemine, loodusesõbralik piiritus, peatselt saabuv maailmalõpp, elektrijaamad, inimestes vajaduse tekitamine liisinguga iga 2-3 aasta tagant uus auto (näiteks 1,6 liitrine väidetavalt säästlik tojoota) osta, väidetav kasvuhooneefekt jne.

Võin näiteks öelda, et minu 728 (momendil küll värvitöökojas) saab maanteel keskmiseks kuluks 8 liitrit sajale. Ei ole vahet kas sõidan üksinda või on 5 inimest +100kg pakiruumis peal. Ei ole ka märganud, et kuidagi auto kiirendus või muud omadused (stabiilsus, juhitavus) väga oluliselt peal oleva laadungi massist oleneks. Uute autode reklaamides üritatakse esile tuue mingit ülimat kokkuhoidu ja säästlikkust. Seda reklaaamis väidetavat küttekulu vaadata on küll ilus (nii pakub üks valmistaja oma keskmiseks kuluks 6,99 teine 7,1 või 6,2 l/sajale). Tavaliselt on seal välja toodud numbri juures väike tärn* koos märkusega. Väikse kirjaga kirjutatud asjad lugege alati läbi Kui sa sellele tojootale 5 inimest ja 100 kg peale laed on tolle kyttekulu 20l / sajale ja see risu ei lähe peale kauba edasi Möödasõidul on selline sõiduvahend eluohtlik ja peaks olema liikluses kasutuskõlbmatuks tunnistatud, rääkimata sellest millist pahna tuleb välja summutist kui mootor punnitab võimete piiril. Ja sellisel viisil saab nafta tõesti varsti otsa.

No nüüd saime teemasse sujuvalt tagasi.

Jaan on ikka õige mees, hoiab vanade autode lippu kõrgel .
Ausaltöeldes on sama asja nii mõnelegi mehele üritanud selgeks teha, ei ole õnnestunud. Peaks Jaani juurde loengusse saatma .
Ise olen ka olude sunnil paar kuud riisikaga ja väikese Forditünniga (väidetavalt öko auto) pidanud ringi kolistama. Totaalne kopp ees, plastiku maitse suus, möödasõitudel surm silmeest läbi käimas ja kütusekulu müstiliselt suur (e28 528 kulutab sama palju palju suurema sõidurõõmu juures).
Kuna ise igapäevaselt autodega kokku puutun, siis julgen väita et mida vanem auto, seda kvaliteetsemalt ja vastupidavam on konstrueeritud. Vanasti tehti autosid ikka tükiks ajaks sõitmiseks, praegu aga odavaid kopsikuid mis peavad kuni liisingu lõpuni vastu. Remondisõbralkikkusest ei ole ka juttugi, iga pulk maksab mõtetut raha (ja neid pulkasid on mõtetult palju sinna topitud).

[tõnis]

Jaan tuletaks sulle meelde, et kõik vanad autod ei ole nii võimsad et 5 inimest pele võtta ja kõigist ja kõigest mööda uhada.
Ja mingit mõttet pole öelda et uued autot oleks halvemad kui vanad, kuid enamusel uutel autodel puudub iseloom ja õhkond.[/quote]


Tanel, tahad sa rääkida palju sa Clio piduriklotside vahetamise eest maksid Selle raha eest oleks saanud ma oma vana 750ia 3 korda klotsid ära vahetada .

Natuke teemast ka: Mina ka ei usu et nafta otsa saab. Vähemalt mina saan oma haidega küll ära sõidetud. Kogu aeg tegeletakse alternatiivsete varjantide väljatöötamisega. Need kes praegu uusi kopsikuid ostavad, need sõidavad siis igasugu uute kütustega ka. Seega kulutatakse vähem naftat ja jätkubki neile kes tahavad vana bensukaga sõita