K: m20b20 detoneerimine

[mask]

L-jetiga m20b20 mootor kipub <1500rpm juures detoneerima vähegi ägedama pedaalitallamise tagajärjel.
Bensiini kvaliteeti välja jättes mis selle põhjustajaks konkreetse mootori korral võiks olla? Küsimus hetkel suhteliselt üldine, sest fakte pole. Küünlaid pole vaadanud. Hiljutised ülevaatusandmed heitgaaside osas olid korralikud. Minul tulevad pähe sellised põhjused: varane süüde, lahja küttesegu.
Aga ehk on veel midagi?


-= mask =-

[Cardo]

varane süüde, lahja küttesegu.
Aga ehk on veel midagi?


-= mask =-

Õige algus, kuid esmalt lase diagnostikas üle vaadata, vähem nuputamist, konkreetsem tulem.

[mask]

varane süüde, lahja küttesegu.
Aga ehk on veel midagi?


-= mask =-

Õige algus, kuid esmalt lase diagnostikas üle vaadata, vähem nuputamist, konkreetsem tulem.

Mida diagnoositakse sellise mootori puhul? Motronicuga M30, M50 mootorite jaoks on mul ise ehitet diagnostikavidin olemas läptopiga kallal käimiseks, aga L-jeti korral paistab diagnostikapistikust välja vaid akupinge ning süüteimpulsid minu teada?


-= mask =-

[Cardo]

Mida diagnostika näitab ?
Kas on korras
1. küünlad
2. küünlajuhtmed
3. Surved silindrites
4. Klappide pidamine, nukkvõiil kulumine
5. Kasvõi akupinge
6. Heitgaasid
7. Segu koostis
8. Väljalaske tihedus
9. Lisaõhk sisselaskes, lõdvikute korrasolek
10. Süütenurk
11. ...............


Kas lisan veel midagit ??

[mask]

Minul tulevad pähe sellised põhjused: varane süüde, lahja küttesegu.
Aga ehk on veel midagi?

Õnneks kodune diagnostika andis esimese katsetuse järel juba tulemuse. Esimese katsena ühendasin lahti jagaja vaakumregulaatori - mootori töös ei muutunud midagi (ei sõites ega tühikäigul). Seega järeldan, et selles peitubki viga, süüdet ei pöörata gaasi lisamisel hilisemaks.

-= mask =-

[Aare]

Lahtivõetud vaakumist ei saagi enamik tavainimesi aru, niiet see mingi näitaja küll pole.

Pöörete lisamisel muutub süüde hoopis varasemaks, kuskil 2500-3000 pöörde peal hakkab varasemaks muutuma.

Vaakumregulaator on selleks, et sa täiskoormaga või liiga kõrge käiguga gaasi põhja vajutades detonatsiooni ei tekita (hõrenduse vähenemisel sisselaskes muutab süüdet hilisemaks).

Minu arvates tuleb süüde kõigepeat üle kontrollida. Vaakumregulaator lahti ja käsiraamat ette. Tavaline viga, mis targad teevad on see, et süüdet pannakse strobolambiga tühikäigul. Märk aga on selle koha peal, mis eeldab süüdet pööretel. St tühikäigul pannes pannakse süüde 5-8 kraadi ettenähtust varasemaks. Selle tagajärg on detonatsioon ja külmast peast vilets tühikäik.

M20 mootori süüdet pannakse märgi järgi alati pööretel - enamasti on selleks 23 kraadi (st märk) @ 5000 rpm.

Kui hiljuti on vahetatud hammasrihma, siis võib muidugi otsida põhjuseid ka sealt - on pandud nukkvõll valesti ja selle kompenseerimiseks on krutitud suvaliselt süüdet või on jagaja ratas pandud valesti - st aetud jagaja asend paigast ära.

Tegemist on süüte suhtes väga kapriisse mootoriga.

Diagnostikast

Mida diagnostika näitab ?
Kas on korras
1. küünlad
2. küünlajuhtmed
3. Surved silindrites
4. Klappide pidamine, nukkvõiil kulumine
5. Kasvõi akupinge
6. Heitgaasid
7. Segu koostis
8. Väljalaske tihedus
9. Lisaõhk sisselaskes, lõdvikute korrasolek
10. Süütenurk
11. ...............

Punktid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, ei oma antud probleemiga mingit seost. Kui see mootori juba natukegi lisaõhku saab, hakkab tudisema. Vaja on konkreetsel juhul eelsüütenurka.

[mask]

Vaakumregulaator on selleks, et sa täiskoormaga või liiga kõrge käiguga gaasi põhja vajutades detonatsiooni ei tekita (hõrenduse vähenemisel sisselaskes muutab süüdet hilisemaks).

Seda ma vaakumregulaatori eesmärgiks arvasingi olevat. Ja detonatsioon just liiga kõrgel käigul gaasi surudes tekibki.

Minu arvates tuleb süüde kõigepeat üle kontrollida. Vaakumregulaator lahti ja käsiraamat ette. Tavaline viga, mis targad teevad on see, et süüdet pannakse strobolambiga tühikäigul. Märk aga on selle koha peal, mis eeldab süüdet pööretel. St tühikäigul pannes pannakse süüde 5-8 kraadi ettenähtust varasemaks. Selle tagajärg on detonatsioon ja külmast peast vilets tühikäik.

Tühikäik pole vilets, aga eelmistest süüte sättijatest tõesti midagi ei tea

M20 mootori süüdet pannakse märgi järgi alati pööretel - enamasti on selleks 23 kraadi (st märk) @ 5000 rpm.

Nii suurtel pööretel? :O

Vaakumregulaator tundus tõesti töötavat, aga
kuna hammasrihma pingutusrull on nö "põhjas" ja rihm ise on ikka ülilõtv, siis teen täisülevaatuse süütesüsteemile ja nukaajamile. Suur tänu info eest Aarele


-= mask =-

[Aare]

M20 on kaks erinevat hammasrihma koos vastavate erinevate pingutusrullidega. Rulli peal on kirjas, mitme hambaga rihmale ta mõeldud on (nt 127).

Süüte panekut tuleb vaadata käsiraamatust (seal olid mingid variandid ka), kuid see 5000 on kõige tavalisem 2,0 mootoritel.

põhimõtteliselt on süütekõver nagu vildakas trepiaste, madalatel pööretel üks, siis tõuseb ja edasi on umbes samamoodi sarnane. strobolambiga paistab see kohe - alguses püsib märk samas kohas, siis muutub ja edasi püsib teises kohas, kuskil 3500st alates püsis ta enam-vähem samas kohas

[Priit]

süüde oli tal kindlasti paigas, tehtud Tallinnas Speedsteris (kus ei ole kordagi halba kogemust olnud)!

[mask]

M20 on kaks erinevat hammasrihma koos vastavate erinevate pingutusrullidega. Rulli peal on kirjas, mitme hambaga rihmale ta mõeldud on (nt 127).

Sel juhul kahtlustan just vale tüüpi hammasrihma, sest nagu ma aru sain, olevat see vahetatud hiljuti, aga tõsiselt lõtv on ta küll.
Kuigi tegelikult ma pingsuse mõõtmise meetodit täpselt ei tea, aga külajuttude põhjal on kuulda olnud, et pikema külje pealt peab rihma saama pöörata/väänata 90 kraadi. Seda konkreetset saaks ka 180+ kraadi, aga vana väsind rihma puhul seda kindlasti ei katsetaks.

põhimõtteliselt on süütekõver nagu vildakas trepiaste, madalatel pööretel üks, siis tõuseb ja edasi on umbes samamoodi sarnane. strobolambiga paistab see kohe - alguses püsib märk samas kohas, siis muutub ja edasi püsib teises kohas, kuskil 3500st alates püsis ta enam-vähem samas kohas

Kusjuures 3500 kandis teeb ka tahhokas mingi vaevumärgatava jõnksu alati. Ehk on seotud süütenurga muutmisega (tahho saab ju infosisendks süüteimpulsid)? Samas võib ka kella enda peetus olla

-= mask =-

[Aare]

mina olen pannud sama pingule kui on muud mootori (ventika jm) rihmad ja seni pole midagi juhtunud.

kui rull pingutama rohkem ei anna ja rihm lõtv ikka on, siis on kas vale rull või liiga pikk rihm

kui seal mingid tolad rihma vahetasid ja kõik paigast ajasid, siis pole seal ka BMW F1 mehhaaniku tööst midagi kasu, nüüd tuleb kõik õigeks ajada

[Priit]

Lugesin üle vana rihma hambad, ostsin täpselt samasuguse asemele!

edit: ei pea end väga tolaks, kui lasin mootori reguleerida teadjate inimeste juures. Ostes olid autol mahlad koos ja sada häda, müües oli mootor läbinud remondi ning auto täies sõidukorras!

[mask]

Lugesin üle vana rihma hambad, ostsin täpselt samasuguse asemele!

edit: ei pea end väga tolaks, kui lasin mootori reguleerida teadjate inimeste juures. Ostes olid autol mahlad koos ja sada häda, müües oli mootor läbinud remondi ning auto täies sõidukorras!

Autol polegi midagi hullu häda, detonatsioon on täpselt sama nagu alguses. See pole sugugi sõitutakistavalt hull, aga tahaks lõpuks täpselt ära regullida Midagi peab natuke nihu olema. Aga liikuvus ja sujuv mootoritöö on hindele 5.
Aga sa rihma vahetasid siis ise? Kuidas seda pingsust kontrollisid? Võibolla peabki nii olema, ma ise kursis ei ole.


-= mask =-

[Priit]

Lugesin üle vana rihma hambad, ostsin täpselt samasuguse asemele!

edit: ei pea end väga tolaks, kui lasin mootori reguleerida teadjate inimeste juures. Ostes olid autol mahlad koos ja sada häda, müües oli mootor läbinud remondi ning auto täies sõidukorras!

Autol polegi midagi hullu häda, detonatsioon on täpselt sama nagu alguses. See pole sugugi sõitutakistavalt hull, aga tahaks lõpuks täpselt ära regullida Midagi peab natuke nihu olema. Aga liikuvus ja sujuv mootoritöö on hindele 5.
Aga sa rihma vahetasid siis ise? Kuidas seda pingsust kontrollisid? Võibolla peabki nii olema, ma ise kursis ei ole.


-= mask =-

kindlasti ei pea ta nii olema! aga tol hetkel teadsin ma M20 mootorist vähem kui sina praegu. Rihm sai õige, rulliku kohta ma ei tea. Ilmselt tuleneb see lõtvus siis sealt. Samas ei ole see ühtegi probleemi tekitanud!
Detonatsiooni hääl peaks minuteada tulema hoopiski klappidest. Ühe nookuri kohalt mind noomiti, kui reguleerimas käisin. Too olevat suhteliselt otsas olnud. Niiet soovitan sealt alustada.
Teatud pööretel tegi ka veepump häält, selle oled ilmselt juba vahetanud?

[nuga]

Ühe nookuri kohalt mind noomiti, kui reguleerimas käisin. Too olevat suhteliselt otsas olnud. Niiet soovitan sealt alustada.

Kunagi ammustel aegadel, kui ma veel mootoritest suhteliselt vähe teadsin, siis esines mu 525i'l samasugune probleem - madalatel pööretel gaasi andes hakkas mootor justkui "lagisema". Siis oli just põhjus ühes surnud nookuris, mis omakorda oli ka nukkvõlli ühe nuka peeti keeranud.

[mask]

kindlasti ei pea ta nii olema! aga tol hetkel teadsin ma M20 mootorist vähem kui sina praegu. Rihm sai õige, rulliku kohta ma ei tea. Ilmselt tuleneb see lõtvus siis sealt. Samas ei ole see ühtegi probleemi tekitanud!
Detonatsiooni hääl peaks minuteada tulema hoopiski klappidest. Ühe nookuri kohalt mind noomiti, kui reguleerimas käisin. Too olevat suhteliselt otsas olnud. Niiet soovitan sealt alustada.
Teatud pööretel tegi ka veepump häält, selle oled ilmselt juba vahetanud?

Veepump on vahetatud, aga see ei teinud häält. See hääl jäi alles, kahtlustan, et seda teebki pingutusrullik või lõtv rihm. Muud lihtsalt ei jää üle, sest genekas ja roolivõim on "pulgaga kuulamise" meetodil kontrollitu

Kulunud nookur võib asja aluseks olla küll, seda sa mainisid alguses juba.

Detonatsiooni hääl ei tule klappidest, seda millegipärast rahvasuus nimetatakse jah klapiklõbinaks. Detonatsioon on ülisuurel kuumusel põlemine, tulekanalid mis peksavad (sulatavad?) kõikjalt tükke välja mis vähegi ette jääb silindris.

Muide rullik tundus ka õige, aga ma ei tea kas välimuse järgi otsustada saab. 86-88a mootorite rullik on varuosa pildi peal igatahes teistsugune. Aga jah, mõõtnud ei ole.

-= mask =-

[mask]

Kunagi ammustel aegadel, kui ma veel mootoritest suhteliselt vähe teadsin, siis esines mu 525i'l samasugune probleem - madalatel pööretel gaasi andes hakkas mootor justkui "lagisema". Siis oli just põhjus ühes surnud nookuris, mis omakorda oli ka nukkvõlli ühe nuka peeti keeranud.

Kuna detonatsioon kostub tõesti justkui ainult ühes silindris (on aeglane tsükliline), siis muutub nookuri variant järjest tõenäosemaks.

Teema andis mitmeid uusi mõtteid ja selle võib vist peatada asjade reaalse ülevaatamiseni.


-= mask =-

[Aare]

No kuule, nookuri lagin ja detonatsioon on täiesti ise asjad. Siis alustame ikka sellest, kumb siis ikkagi on, kas detonatsioon või nookuri lagin

Ja nookur küll detonatsiooni ei tee.

[mask]

No kuule, nookuri lagin ja detonatsioon on täiesti ise asjad. Siis alustame ikka sellest, kumb siis ikkagi on, kas detonatsioon või nookuri lagin

Ja nookur küll detonatsiooni ei tee.

Detonatsioon on probleemiks. Nookuri lagin pole minu kõrvale tuttav, küll on detonatsioon (sõitnud iidsel ajal mitu aastat moskwitchiga, kuhu kallatud 76 bensiini )


-= mask =-

[mask]

Sellel pildil on minu jaoks mingi vastuolu. Kujutatud on kahte jagajat, mis näevad sarnased välja, aga millel vaakumregulaatori voolikud lähevad gaasisiibri juurde täpselt vastupidiselt. Ei saa pihta, kuidas nii. Kui oleks eri tüüpi jagajad, siis saaks ehk veel aru, et kujutatud on kahte erinevat võimalikku versiooni, aga..


-= mask =-