Väljalaskesüsteemi küsimus!

[tõnis]

Kas kellelgi on kogemusi väljalaske ehitusega, teab mingeid valemeid või oskab asjalikku nõu anda?
Nimelt siis e28 sumps pisut mäda, sellel aastal jääb uue ostmine ära, panustaks veermikule rohkem. Kuna plekitööga raskusi ei ole, siis mõtlesin ise väikese katsetuse teha. Müüakse igat mõõtu toru ning põlvi, vanad potid annaks veel taastada (lahti lõigata, puhastada ja kokku tagasi panna). Originaalis on 2,8 eest taha välja kaks 50mm toru. Kui nüüd paneks kahe toru asemele ühe toru, kui jäme see siis peaks olema. Tähtis on see et vastusurve jääks enamvähem samaks, originaalist lahtisemaks enam süsteemi ei tahaks teha.

[Silwer]

Minu 328i on tehtud sedasi:

2 * 50 toru kolletorit tulevad alla. Lähevad sujuvalt kokku ja esialgu üheks 50-seks toruks. Sealt edasi suureneb diameeter sujuvalt ühe 63,5 toru peale. On kaks järjestikku otse läbi resonaatorit ja lõpus üks otse läbi pütt.

Kogu süsteem on roostevabast. Ja täiesti piisav toitmaks kuni 250 hj. Heli on viisakalt vaikne.

(originaalis olid mul 40-se diameetriga kaks toru otsast lõpuni)

PS! Arvutada saad torusid kasutades ringi pindala valemit. Samas sama diameetri juures hingab üks toru paremini kui kaks. Lisaks, mida lõpu poole seda väiksemat toru võib kasutada kuna gaasid jahtuvad ja nende ruumala väheneb. Ja veel niipalju, et kuuesilindriline ei vaja nii suure diameetriga sumpsi kui näiteks sama kubatuuriga ja sama palju pöördeid minutis tegev nelja silindriline - gaasid jaotuvad ajas kuuesilindrilisel 50% võrra ühtlasemalt.

[tõnis]

Minu 328i on tehtud sedasi:

2 * 50 toru kolletorit tulevad alla. Lähevad sujuvalt kokku ja esialgu üheks 50-seks toruks. Sealt edasi suureneb diameeter sujuvalt ühe 63,5 toru peale. On kaks järjestikku otse läbi resonaatorit ja lõpus üks otse läbi pütt.

Kogu süsteem on roostevabast. Ja täiesti piisav toitmaks kuni 250 hj. Heli on viisakalt vaikne.

(originaalis olid mul 40-se diameetriga kaks toru otsast lõpuni)

PS! Arvutada saad torusid kasutades ringi pindala valemit. Samas sama diameetri juures hingab üks toru paremini kui kaks. Lisaks, mida lõpu poole seda väiksemat toru võib kasutada kuna gaasid jahtuvad ja nende ruumala väheneb. Ja veel niipalju, et kuuesilindriline ei vaja nii suure diameetriga sumpsi kui näiteks sama kubatuuriga ja sama palju pöördeid minutis tegev nelja silindriline - gaasid jaotuvad ajas kuuesilindrilisel 50% võrra ühtlasemalt.

Mis läbimõõduga sul resonaatorid on, kui pikad ja kas valmistati spets. sinu auto jaoks? Kas tagumine pütt on seest millegiga vooderdatud ka ja kas see on ka valmistatud sinu auto jaoks?
Kui sul oli algul 2x40mm toru ja asendasid nad 2x50mm ga ja viisid esialgu sujuvalt üheks 50mm toruks kokku. Siis kas kui mul oli esialgu 2x50mm ei peaks viima need sujuvalt näiteks kohe 63,5 millimeetrise peale üle, äkki jääb see üks 50 mm liiga kinniseks kohaks?

[Silwer]

Resod ja tagumine pütt on ka 63,5 läbimõõduga toru jaoks. Resode kogupikkus on ligi 70cm (2*33cm resod). Tegemist on tehase toodanguga ja nn. universaalsete asjadega mis sobivad ükskõik mis auto alla, sama kahtib ka tagumise püti kohta...

1*50 oleks ka sinu auto puhul vast õige - see on see koht mis tekitab mootorile vastusurve. Kui teed kohe 63,5 siis olulist vastusurvet ei teki, vähemalt mitte nende otse läbi resodega. Nad on seal pigem selleks et häält maha saada ja sellega saavad nad ka ilusasti hakkama...

[Arvo]

1*50 oleks ka sinu auto puhul vast õige - see on see koht mis tekitab mootorile vastusurve. Kui teed kohe 63,5 siis olulist vastusurvet ei teki, vähemalt mitte nende otse läbi resodega. Nad on seal pigem selleks et häält maha saada ja sellega saavad nad ka ilusasti hakkama...

Ma ei saa sellest 50mm kitsaskohast hästi aru, eriti tuunitud auto juures Olen käes hoidnud erinevaid tuuning väljalaskeid (Hartge, Schnitzer) ja sellist meetodit pole kusagil kohanud, samuti pole selliselt vastusurvet üritatud tekitada näiteks E21 323i summutil mis on täiesti free flow. Arusaadav, et keskmise koormuse ja keskmiste pöörete juures on sellest veidi abi aga täisgaasil hakkab selline pudelikael minu loogika järgi segama.
Ehk viitsid veidi seletada?

[Silwer]

Asi näeb välja umbes selline (minu autol on see peenem osa tehtud pikemalt):







"So what's this Y-Pipe I keep talking about? Some readers may be wondering why I'm not using the X-Pipe that everyone always mentions as being so important to S14 performance. Well, an X-Pipe and a Y-Pipe perform identical functions. Unlike an H-Pipe, which serves mainly to equalize the pressure between two different exhaust pipes, an X-Pipe or Y-Pipe acts as a "diffuser". As an exhaust pulse comes down one of the two header pipes it hits the X-Pipe/Y-Pipe and "sees" an expanding section. The expansion acts to slow down the flow and increase the pressure. This in turn creates a negative pressure reflection which travels back up the opposite header pipe. If the header lengths are tuned correctly then this negative pressure pulse arrives at the exhaust valve of the opposite cylinder just in time to help scavenge the last of the exhaust gasses from that cylinder (as well as helping to pull in the arriving fresh charge). This happens during the overlap period of the camshaft."

Rohkem juttu leiab siit: http://e30m3performance.com/installs/in ... t/exh1.htm

[eclipse]

kas piisab siis sellest kohast, kus originaalis läheb korra kokku, või ei ole sul see vasakpoolne originaali pilt? et ülejäänud võib siis tühi olla?

[lamp]

Selline küsimus selle väljalaske kohta et kus saaks teha väljalaske kolle kinnitus flantse e21 jaoks siis?
Mõni päev tagasi sai siis endalgi samasugune väljalaske ehitus käima lükatud
kas ka asjast midagi välja kukub seda ei tea.

[akuula]

Teema on küll vana, aga tekkis selline küsimus, et nii palju kui ma asja uurind olen seoses E21 X pipe`i ehitus mõttega, siis on kogu selle asja iva nimelt selles kus kohas need kaks tule toru kokku saavad e. teisi sõnu kui kaugel kollektorist. Kui ristamis koht saab liiga ligidale kollektorile, siis gaasid ei jõua piisavalt jahtuda ja ei mahu enam sealt "pudelikaelast" läbi, kui aga liiga kaugele, siis ei teki õiget vastu survet .... Uurisin siis ka seda kuidas V8 ja V6 mootoritel see õige koha otsimine käib: kõigepealt ehitatakse valmis tagumine osa e. siis tagumine pütt ja keskel resod ning jäetakse tuletorud originaaliks, siis tõmmatakse tuletorud rasvakriidiga kokku ja minnakse sõitma, sealjuures sõidetakse täpselt selles pööretevahemikus milleks kogu süsteemi vaja on. Kriit põlevat tuletoru pealt maha just sellest kohast kus on õige ristamis koht. Seega küsimus Silwerile, et kuidas sina selle õige koha leidsid kuhu täpselt see "pudelikael" ehitada oma masinal? ja kas kodanik Lamp sai oma süsteemi valmis?

[tõnis]

Mina eelmine aasta loobusin täieliku süsteemi ehitamises. Aga jätsin tuletorud originaalis, originaal kolmekambrilise reso lõiasin lahti ning puhastasin. Resost edasi tegin otseläbi püti, mille sõelad puurisin natuke hõredamalt kui originaalis, kuid augud törts suuremad. Süsteem jäi häälepoolest täiesti legaalne (ülevaatusel mainiti ära et väga viisakas), kuid tunda on et moto hingab paremini kui enne.
Selleks hooajaks on siis veits kurjemad plaanid . Katsuks siis kätt torukolle ehitusega ning prooviks terve uue süsteemi eest taha välja roostevaba teha. Vaatab mis välja kukub, äkki peab esialgse aretuse rahulikult tagasi kruttima. Praegune süsteem vähemalt korralikult toimiv.

[Silwer]

Seega küsimus Silwerile, et kuidas sina selle õige koha leidsid kuhu täpselt see "pudelikael" ehitada oma masinal? ja kas kodanik Lamp sai oma süsteemi valmis?

M20B25 on originaalis ka ju analoogne asi all. Ja tegin ta lihtsalt sama koha peale - sama koha peale teevad selle ühenduse ka enamik tuuningfirmasid - natuke enne seda kui toru peab põhja all keerama hakkama...



Ralli autodel tehakse see X või Y pipe asukoht ja kitsenduse pikkus reguleeritavaks ja siis alles dünos pannakse paika. Selle kriidi teema peale ma eriti lootma ei jääks...

Seega oli Y pipe asukoht teada, küsimuseks oli vaid selle kitsenduse pikkus. Selle arvutasime koos Rain Aavaga välja võttes aluseks JWRC Suzuki Y pipe ja arvestades erinevate pööretevahemike ning R4 ja R6 erinevustega saime siis mingi tulemuse mis ka alla läks.

Tavaliselt pidi ka auto häälest ära kuulma kui see Y pipe on valesti tehtud aga häält on autol ilus kõikidel pööretel, seega on vast ok...

[valge välk]

Silwer, oskad Sa valgustada, mismoodi/miks te seda kitsama koha pikkust arvutasite. Nagu mina olen aru saanud, siis on selle X või Y-pipe´i eesmärgiks tekitada rõhulaine, mis siis järgmisest silindrist aitaks väljalaskegaase välja imeda. Kuidas aga selle kitsaskoha pikkus veel omakorda mõjutab mootori karakteristikuid, sellest ma enam aru ei saa. Lisaks Y-pipe´arvutamiseks on kindlad valemid ning kui ma hästi otsin, siis ma suudaks need ka siia võibolla üles panna , kui kellelgi huvi peaks olema.

[akuula]

Valemitest oleks isegi huvitatud, aga pikkus arvatavasti määrab rõhulaine kestvuse....intensiivsuse

[Silwer]

Silwer, oskad Sa valgustada, mismoodi/miks te seda kitsama koha pikkust arvutasite.

Ausalt öeldes enam täpselt ei mäleta. Ega see mingi täppisarvutus ei olnud ka. Sai vist võrreldud R4 ja R6 väljalaske impulsside arvu ajaühikus vastavalt maksimaalse võimsuse pööretele. Aga ma võin ka eksida...