Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

Auto tuleks ka kunagi kodule vastavalt viisakaks saada

Vahepeal on käidud Nugaga Soomes kaubareisil. Nimelt jäi Soome BMW kokkutulekul soojavee tünnis kõrva et kusagil seisab üks üleliigne väga hea e21 kere. Ideaalne mille küljest Baurile keredetaile saada. Asjad arnesid minu kasuks ning sai sellele järele mindud.
Reis algas ärevalt- laeva väljumiseni oli vaevalt tund kui avastasin tühja kärurehvi. Pumpasin natuke sisse ja otsisin mis selle põhjuseks. Kruvikeeraja abiga eemaldasin selle (võrdluseks on kõrval tavaline kaitse):

Imekombel leidsin bensiinijaamast täiesti võõra inimese kellel oli olemas nööriga kiirparanduskomplekt. Tuhat tänu temale. Viisteist minutit hiljem olin juba sadamas.
Kere asus Tampere ligidal kuid need 200km läksid libedalt.

Edasi tekitas kerget peavalu autokere haagisele saamine (autol ei olnud all sildasid ning haagis oli tavaline 1.5*3m). Kuid eestlaste insenerimõistus ei vedanud ka seekord alt (kasutada oli laetalade külge kinnitatud tali ning suur tungraud, lisaks ohtralt igasugu kola). Ei läinud tundigi ning võis asuda tagasiteele.

200km sellise koormaga möödus mõistagi vaevaliselt. Aga kohale me jõudsime.

Viisakatest Tallinna tänavatest andis selgelt mõista peale kahte rööpas ristmikku purunenud koormarihm. Ei osanud lihtsalt nii kiirelt kohaneda meie oludega. Avastasin selle alles Tartu maanteel kui kolmene tahtis õhku tõusta.
Siis tuli see kere aga käru pealt maha saada...

Peale seda on käidud Bauriga Raplas. Seekord pidas auto ennast ilusti üleval ja püsis teel. Parim ringiaeg 1.03.69 oli minu jaoks piisav et lugeda päev kordaläinuks.


Nüüd kui Bauri hooaeg on samahästi kui lõppenud peab ta ennast garaažis pisut koomale tõmbama sest viiene kolis sisse.

Aga vähemalt on seltsi.

Tahan teiega jagada rõõmu, et lõpuks on autodel garaažis sooja 17-18 kraadi. Samuti kõik võimalused hakata tulevikus tõsisemalt projektidega tegelema. Viiese kohta teen eraldi teema, kui jõudu leian.

Mõnes autotöökojas unistatakse sellistest töökraadidest

Tundub et see auto tahab ka pisut tähelepanu. Jaanipidustustelt tagasi sõites või õigemini juba eelnevalt hakkas koledat häält tegema summuti. Täna võtsin ette ja keerasin keskmise osa alt ära.


Õnneks oli kohe riiulist võtta uus.


Seda küll väikese kahjustusega, jäljed auto kardaanist mille all ta kunagi olnud on.


Selle koleda koha lihvisin roostest puhtaks ja töötlesin pisut kuumakindla värviga.
Ja oligi tagasi oma kohal.


Siiski veendusin et auto juures on väga palju teha. Kohe väga väga palju. Loodetavasti on ta viimane suvi teedel praeguses seisus.

TÜV läbitud, 0 viga. Kiideti veel et auto on tehniliselt laitmatus korras. Ja üle 30 aasta vanustele autodele olevat üldse teised nõuded.

Neile teeb nalja ka mootori mõõtetulemus- nagu hea vein mis läheb aastatega ainult paremaks

Eilset päeva võib arvestada selle auto taastamise kadaliku algusena. Esialgu ei midagi muud kui palju erinevaid kruve ja "minigrip" kotikesi.

Ära siis pilte unusta teha. Neid on alati mõnus vaadata!

Kui põhjalikult on plaanis teha? Ainult keretööd või seibhaaval?

Tähtajaks seadsin endale mai 2013. Eks see seab esialgsele põhjalikkusele võibolla pisikesed piirid. Samas on palju asju juba praegu tehtud ja saab rohkem rõhku panna muule.

Maikuu pole enam mägede taga, kas õnnestub suvel seda autot uues kuues näha?

Eks näis, midagi ei luba küll.

Kui esialgu ei olnud selge kui põhjalikuks minna siis läks ikkagi seibhaaval taastamiseks. Kere peaks saama uue värvi alla käesoleval kuul, hetkel on viimase krundi all ja osaliselt värvitud.

Priit võiks meile ikka pildimaterjali ka panna, mitte meid siin teadmatuses praadida
Punast vist juba näitab veidi?

Mis ma oskan siia kirjutada, aega on nende piltidega- praegu materjali napib.
Kui auto kodus küll siis pildistan ja postitan.

Pildid va sindrinahad ei oma jalgu ja ei jõua kuidagimoodi Tartust pealinna.

siim528 kirjutas:Pildid va sindrinahad ei oma jalgu ja ei jõua kuidagimoodi Tartust pealinna.

Meie serverid peaks minuteada Tartus olema

Bauri värske värvi all kere jõudis eile koju. Ei teagi kas kõige raskem osa on nüüd seljataga või alles ees.

Nägin ka seda killavoori tallinn-tartu maanteel, 40 meetrine uss jälitamas
Kindlasti on raskem osa seljataga, edasine on mõnus nokkimine

nii ohtlik, et ühel mehel on kiiver peas

NICE Edasine töö on juba kõvasti meeldivam. Värske värviga peab ainult väga ettevaatlik olema, kriipsud ja täkked on kerged tulema. Hoia siis piltidega arengust kursis