Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

Ei ole täpselt mõõtnud, kuid tundub, et vana 3,5 on 2,5/2,8 plokikaanega.
Sisselaske aukude läbimõõt ei kannata küll uus 3,5 ja vana sisselaske sobitust

Minu arusaamist järgi on 3 tüüpi plokikaasi, vana, keskmine ning uus.

Vana mootori plokikaas on teistsuguse veesärgiga, võrdlev pilt:


Vanatüübi plokikaas peaks olema keskmise omaga üks ühele vahetatav ning kataloogi järgi on sama plokikaas nii E28/E23 - 2,5/2,8 kui ka 3,5.

Uuem kaas tuli E34 ja E32-ga, selle augud ja sisselaskekollektor on küll teise mõõduga, ning ka klapid 1mm võrra suuremad, nagu ma siiani aru olen saanud. Vanem plokikaas (E12 ja vanad E23-d) peaks minuarusaamist järgi keskmisega (E28 ja E23 kasutatud) probleemideta vahetatav olema, aga see selgub alles siis kui neid live's võrrelda saab.

Vahepeal sai tavalise pisikese aknapesupaagi asemel pandud suurem paak koos intensiivpesupaagiga. Muidu võib kapotialuse pildiga juba suht rahule jääda, ainus häiriv asi on puuduolev poroloon kapoti küljest ning selle jäljed/jäänused. Kuna komplekt maksab ca 100 eur, siis on mõtekas vist lasta ise välja lõigata see mingist porolooni(taolise)st materjalist.


Tööde käigus aga läks juba mõni aeg tagasi kaduma raadiolt 1 nupp. Kogemata sai keskkonsooli paigaldades raadiole väga valesti vastu mindud ning puuduolev nupp kukkus keskkonsooli gardaanitunneli kanti ning on sestsaadik jäänud leidmata. Kui kellelgi juhtub taoline raadio üle olema, nt katkine, siis hea meelega paigaldaks enda raadiole tagasi puuduva nupu (kassetiaugu kohal olev kõige vasakpoolsem nupp), mitte ei mäleta aga, mida see konkreetne nupp tegi ja mis pilt seal peal oli.


Pildil puuduolev tuhatoosi ning selle kõrval asuvate liistude taastamine on mul hetkel pooleli. Tuleb välja, et puidust tuhatoose on kaht erinevat varianti (arvatavasti vanema E23 ja uuema E23 variant) olemas.
1. Puitosa koosneb kahest osast, mis on omavahel kruvidega ühendatud, ning mis saab eraldada.
2. Puitosa koosneb ühest osast.

Paigaldatud sai ka ülemine liisturing, ennem oli auto üleni riidest laega ilma ülemise liisturingita. Arvasin, et liistud on lihtsalt nö paika kinnitada, kuid tuli välja, et esimene plastik (päikesesirmide all) on totaalselt erinev autol olnud originaalist. Asi oleks lihtne kui erinevus piirduks plastikuga, kuid teistsugune on ka katuseluuki ümbritsev vahtplast. Niisiis sai ka see võetud doonorautolt ja originaali asemele liimitud.

Lõpuks ometi luuk koos kõige juurdekuuluvaga küljes ja ka töötab nii kui peab. Klaasist luuk annab ikka kõvasti avarust juurde võrreldes plekist luugiga. Kõige keerulisem moment oli asja juures see, et vahepeal tahtis luugi mootor ainult ühte pidi ringi käia ning alati tahtis ühe nõksu võrra liikuda süüte sisselülitamisel, küll kahtlustasin ma relee viga jne. Põhjus oli tegelikult selles, et olin luugile tavalise el. akna nupu pannud. Esmapilgul on nupud sarnased, kuid tegelikult on nad erinevad.

ega sul mingised klaasluugi juppe üle ei ole?

Klaasluugi juppe ei ole üle, doonorilt sai ta lihtsalt komplektselt ümber tõstetud.

Algusest peale on autol puudunud sünkroniseeritud teine käik, linnas fooritaga sõites oli lihtsam kas startida teise käiguga või minna esimeselt otse kolmandale. Raginata teise käigu sissepanek õnnestus ainult pooltel kordadel hoolimata vahesiduri ja vahegaasi kasutamisest ning seitsmekaga sõites on äärmiselt piinlik ragistada kohalt minnes.
Lahendus oli lihtne ning ootas juba tükk aega paigaldamist - korralik käigukast, mis ei unda ja millel sünkrod korras. Samuti oli teada, et siduri survelaager on läbi - sidurit lahutades kriuksus veidi.

Reede öösel vastu pühapäeva sai vana kast maha võetud (suured tänud siinkohal Ingmarp-le, kes aitas neid polte lahti keerata, millele minu jõupingutustest ei piisanud). Halvaks üllatuseks oli see, et peale survelaagri oli otsas ka sidurikorv. Survelaager oli vedrulamellid ära kulutanud - selline tunne et, survelaager oleks vahepeal olnud kinnikiilunud. Samuti oli siduriketas suht otsakorral ning kettal kaks leevendusvedru katki. Kusjuures sõites ei osanud siduri nii kehva olukorda kuidagi arvata.
Õnneks oli riiulilt võtta korralik 3,5 mootori korv koos korraliku kettaga. Täna hommikul sai randa minek ohverdatud garaazis nokitsemisele ja kokku ta saigi. Kõik toimib nii kuis peab, isegi tagurdustuled, mis ennem ei töötanud, hakkasid tööle. Ju vist oli pistikul halb ühendus anduriga.

Doonori pealt sai võetud ja paigaldatud ka mootoripõhja kate, mis pärast korralikku pesu osutus uueväärseks.

Nüüd segab veel mingi metalne undamine, mis tundub tulevat tagant. Enne arvasin selle olevat kardaani tugilaagri, kuid käigukasti vahetades sai selle korrasolekus veendutud. Nüüd langeb kahtlus tagadifrile. Riiulil seisab 3,64 ülekandega LSD differ, aga see on kontrollimata olekus ja ei teagi kas panna ta sellisena alla või kõigepealt lahti kiskuda.

Mis need ZU, OBEN, MITTE ja UNTEN teevad. Pole saksa keelt 6ppinud:D

oben-ülesse, üles, peale
mitte-keskele, keskel
unten-all, alla

Kas nüüd täht tähelt, aga midagi sellist nad tähendavad. ZU- ei oska sõnastada

ZU peaks seal konsoolil tähendama siseringlust, minuarust.

ZU nupp toimetab nii, et kui sisse vajutada, siis järgneb täielik vaikus, st, kõik jääb vakka.

Õhutusrestidel ka kirjas ju ZU on kinni ja ... on avatud.

ZU tähendab vist suletud!

Kuna auto tagumik oli vasakule kaldus (mõõtmiste järgi nii 1,5-2cm), siis sai asutud tagumiste vedrude kallale. Hea uudis oli see, et ei ole midagi lihtsamat kui E23 tagumise vedrupüstiku eemaldamine. Auto tungile, ülevalt 3 mutrit lahti, alt 1 polt lahti ja ära ta tulebki. Amordid tundusid olevat mitte väga vanad, kuid vedrudel on minu arvates aretatud alla kummipuhvrid, et äravajunud tagumikku kergitada. Või peavad need asjad olema originaalis?

Igatahes alla läksid vähekasutatud (3 aastat) vedrud ja monroe gaasiamordid. Mõõdulindiga mõõtes on auto kõrgus maast sama, kuid tagumik tundub olevat jäigem, tuleb loota, et enam ei käi juhipoolne ratas vastu koopaäärt kui auto inimesi täis on Ahjaa, auto tagumik on ikka vasakule kaldus, ei tea, kas kütust täis paak, mis asub auto vasakul poolel, mõjub oma raskusega nii (ikkagi 100 liitrit ju)

Minul on ka kergelt kaldu, aga parem pool nagu allpool. Ilmselt on mul põhjuseks sillatala suur puks, sest üks olevat halvasti sisse pressitud, mul muidugi võib veel olla ka asi vedrudes, pole ise neid veel vahetanud/kontrollinud.

Tagavedrustus sai vedrude ja amortide vahetusega korda, nagu näitas praktika, enam ei ole kordagi tagaratast enam vastu koopäärt saanud.

Sai natuke mässatud doonorauto kallal. Kogu aja oli seda autot kummitanud selline viga, et tühikäik oli väga kehv, mistõttu oli see umbes 1000 pöörde peale keeratud, sellise pöörde pealt käis mootor tühikäigul nii sujuvalt nagu peab. Vahetatud said kõik vaakumvoolikud, proovisin vahetada küünlajuhtmeid (peal olevad tundusid tuttuued), õhulugejat jne. Kuna kahtlustasin viga ikkagi pritse poole pealt, mitte elektri, siis ainus asi, mida ei vaadanud, oli jagaja rootor


Eelmisel suvel ilma veeta sõit on ikkagi oma töö teinud ja jahutusvedelik on hakanud koosnem pigem õlist. Samuti lõi Hiiumaal käik jahutussärki surve sisse - kui auto käib, siis radika torud on nagu vorstikesed paistes. Sai auto garaazi ära pargitud ja see hooaeg on talle läbi. Doonorilt tuleb nüüd plokikaas maha keerata (sai juba uuritud, et nukk-nookurid on korralikud) ja kergelt üle käia.

Hoovi sigines 262 CR dogleg käimar - saab jälle käigukasti vahetada

kas see, mida ebkf-is müüdi?

seesama. aasta eest müüdi sellist kasti 15kiloga, see jäi nagu kalliks ja vahepeal pole eestis eriti tähele pannud et keegi müüks

Tundub, et ehitad rinka autot - dogleg, LSD jne

Doglegiga on vist veidi harjumist vaja...muidu päris sportlikuks läheb see luksauto küll

raunz kirjutas:Doglegiga on vist veidi harjumist vaja...muidu päris sportlikuks läheb see luksauto küll

Ega jah,sõites iga päev autoga,millel on tavaline kast ja istudes siis oma e24 rooli,millel dogleg kast--ei taha koheselt õiged käigud kuidagi sisse minna

Mis selle koerajala eripära siis on? mis selle kasti eelised?