Ah mis siin ikka, vaikselt kribasin. Mis meelde tuli panin kirja. Kui mõni huvitav nüanss meenub siis ehk lisan, kui aega vaatan uuesti üle ja korrigeerin. Ega ma just mingi Schiller küll pole
Mis sellesse kuuesajasesse puutub siis noh... ei oska öelda, kui kapsas ta oli. Minu mäletamist mööda väga kapsas ei olnud. Värv oli tal midagi kuldse/beezika/pruunika vahepealset. Aastaarv ja hind on selgelt meeles, oli see ju mingi paberi peale kirja pandud ja tuuleklaasi alla paigutatud, pealekauba kuude kaupa nillimas käidud. See võis olla 633... aga võta nüüd kinni, võis ka olla karburaatoriga versioon (630). Igatahes valmistusaasta oli raudselt 1976. Jättis üsna huvitava mulje, teiste markide hulgas seistes... hoopis teine maailm. See oli müügis ja ootas oma ostjat vist isegi ligi pool aastat, 1993 sügisest saadik. Sai ikka vaatamas käidud ja unistatud. Ma ei mäleta kui mitu lotopiletit ma poole aasta jooksul ostsin

Palk oli siis ehk... heal juhul tollel ajal kuskil 500.- või 1000.- krooni ringis kuus, ei oleks summat kuidagi kokku saanud. Raha väärtus oli tol ajal natuke teine kui praegu, kroon tuli ju 1992 vist... väärtus on väga palju langenud sellest ajast. 27 000.- oli kosmiline number. Samas paljudele inimestele oli see ilmselt lihtsalt üks BMW teiste seas. Tean inimesi kes küsisid - mis imelik auto see on - 2 uksega, nagu kolmesajane - aga suurem. Et mis loom see nüüd on? Osta seda nagu keegi ei tahtnud kuna see pidavat olema nagu zaparozets

(selles mõttes, et kaheukseline, kõik tahtsid neljaukselist lääne masinat). Sain hiilata teadmistega kuna kuskil olin näinud artiklit kuuesajaste kohta ja teadsin kuidas need välja näevad. Kui hästi ausalt öelda, siis ajakiri kus ma kuuesajast esimest korda nägin - oli 1976 või 1977 aasta "Tehnika ja Tootmine" - mis oli kodus kamorkas vedelemas ja mida veidi noorema tehnikahuvilisena oli sirvitud (see on mul alles, kui aega saan lasen skänneriga arvutisse) aga see selleks. 1994 kevadel müüdi see auto lõpuks ära, väidetavalt Soome, aga kindel ei ole.
Disaini kohta jah... ega need vanad e23 mudelid nii väga tagasihoidlikud vist tõesti ka ei ole... Auto suurus paneb juba selle paika, et päris mööda ei saa vaadata. Ise olen lihtsalt harjunud. BMW-d võrreldakse tihti kas Mercedese või Jaguariga. Olen siin seda silmas pidanud ilmselt, nendega võrreldes tagasihoidlikum. Muud margid ei tule eriti nagu arvesse. Noh.. ütleme nii - vaatamata oma tagasihoidlikkusele on ta üllatavalt silmapaistev. Ilu on vaataja silmades nagu öeldakse.
WD-40 - kindlasti on sul õigus. Aga mul on see talv esimene talv kus autol kõik ukselukud/kesklukud tõesti iga ilmaga on töötanud. Lasin ka hingedele, ei kriuksu, liigub kergelt. Kuigi kohati mulle tundus, et olen avastanud imerohu siis tõesti, on kohti kus oleks parem kasutada kas tavotti või grafiitmääret või lihtsalt mootoriõli. Hinged tahavad arvatavasti natuke kangemat kraami saada. WD-40 "aurab" sealt üsna kiiresti ära.
Mis Jõgevasse puutub siis kardetavasti me räägime samast kohast

Kui sa oled kogu oma elu elanud pealinnas ja su tegevusraadius piirdub selle piirkonnaga siis omandavad kaugused uue tähenduse. Nii et e23 hankimine on andnud mulle tõepoolest "haaret" juurde. Isegi Jõgeva ei tundu enam kaugel olevat
Mis sellesse bensurõhku puutub siis minu autol oli asi ühest baarist väga väga kaugel. Alguses nagu läks käima... aga käiata tuli kõvasti, kuni siis ühel hetkel tõesti käima hüppas. Sõidad, annad gaasi - hakkab välja surema. Jätad seisma, käivitad jälle, pika pinnimise peale läheb käima, tühikäigu pööretel sõidab natuke, annad gaasi - jälle soss. No jälle kuidagi käivitad - läheb tööle aga mootor raputab ja lõhub nagu kuskil pooks midagi. Lõpuks ei läinudki enam käima. Pärast pumba vahetust oleks nagu kõik ok
Momendil ei oska rohkem midagi huvitavat lisada.