Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

Kaevan selle teema ka tolmualt üles ja panen vahepal toimunust mõne rea. Tegelt väga suuri töövõite ette näidata ei olegi aga midagi siiski tehtud. Sügisel sai end lõpuks kätte võetud ning asusin mõlemat autot lammutama. Eesmärgiks oli kindlaks teha mis seisus kered on, mis detailid olemas on, mida kannatab taastada ning mis tuleb uus hankida. Lammutus sai tehtud kiirelt ja operatiivselt. Abiks kallis naisuke kes pakendamisega tegeles ning muidugi härra Nuga kes kaks kõva päeva mu töökojas elas ja oma panuse autode lammutamisesse andis. Nagu elu näidanud on läheb kambaga kiiremini ja lõbusamalt.
Kõigepealt siis autod töökotta ja kõvem lammutustöö:






Väike asendamatu abimees ka:










Kui kere paljas siis välja ning survekaga üle et näha mis seal paksu saasta kihi alla üldse olemas on plekimajandusest:







Ja sama asi ka pruuni kerega:






Pisike looduspilt ka:






Ja jälle pesu:




Järgneb...

Peale mõningast väljas seismist tõin ühe kere sisse et sillamajandusega lähemalt tutvust teha. Kere pukkidele ning sillad alt ära ja laiali. Üldiselt ei ole see niihea kui esimese hooga arvasin. Aeg ja eelmised remondimehed on oma jälje jätnud. Tagumine tala on kohati läbiva roostega ning esimese tala on mingi sepp kuvalda ja keevitusega ära tjuuninud. Veel leidsin kinnikeevitatud mutreid ja muid huvitavaid töövõtteid. Lootus on et äkki teise kere alt saab vähe kabedamad tükid.
Taga olid ventileeritavad ketaspidurid mida haaravad 2 kolbi, täitsa hea selle ajastu kohta


Huvitavad tagumised amordid:


Ees ka ventileeritavad pidurid ning 4 kolviga sadulad:












Järgneb....

Ootame põnevusega mis edasi saab...

Tõnise tegemisi alati põnev lugeda olnud!!!

Edu!

Silver

Kirjutaks siis pisut mootoritest ka.
Esimese hooga sai pruuni kere mootor laiali võetud, mina kruttisin polte ning mutreid ning Nuga assisteeris fotokaga et kõik kenasti jäädvustatud saaks.
Pilt peategelasest endast ka enne kui laiali võtma hakkasime:


Sellele autole oli eelmine omanik aut. kasti asemel manuaali külge pookinud. Alustasime siis kasti maha võtmisest, päris kena vaade avanes:



Seejärel kalpikambri kaas et näha mis olukorras üldiselt moto olnud on kunagi. Pilt oli ilus, vähe tahma ja tagi, seest puhas, nukk-nookurid kulumatta :



Kaas maas läks tuju veel paremaks, paistab et keegi ei ole seda enne näppinud, kõik ilusti tehase seades:



Ploki võtsime ka laiali. Kolvid nullmõõdus, silindri seinad vähe kulunud, vänt nullmõõdus, saaled mõõdukalt kulunud paar tükki ringi kergelt tõmmanud, aga ei midagi hullu, arvatavsti peale pikka seismist lihtsalt mootorit ringi ajades.
Kuna see mootor omab sama numbrit mis kere mille numbri peale hakkab autot taastama, sai otsus vastu võetud et sellest plokist tuleb uus mootor ka ehitada. Vahemärkusena niipalju et kuri plaan auto valmimise järel musta numbrit taotlema minna. Seega ei saa väga järeleandmisi teha ning tuleb hoida originaali joont.






Seejärel sai lammutatud sinise kere mootor. Seal oli juba sisemise puhtusega vähe kehvemad lood, suht palju tagi igal pool. Samas kulumine ka väga minimaalne nukal ning nookurimajandusel. Kaas on 83 aasta toode, seega juba välja vahetatud. Suurt rõõmu valmistas plokk mis on teise remontmõõtu juba puuritud ja teise remondi kolbidega varustatud. Sealt tekkis plaan võtta teise rem. mõõdu kolvid. Pruuni plokk teise remonti puurida ning kolvid sinna uute rõngastega istutada. Selle ratsiga hoiaks märkimisväärse summa kokku projekti juures. Kuna autost saab ikkagi hobiauto ning läbisõidud jäävad minimaalseks, ei näe ma mõttet uute juppidega uut autot komplekteerima hakata. Sai paika pandud eesmärk võimalikult palju vanu asju taastada ning ära kasutada selle projekti juures. See teeb asja huvitavamaks (liiga lihtne oleks muutkui aga pappi välja käia ning uusi juppe külge kruvida) ning eks näeb kas lõppkokkuvõttes tuleb soodsam või kulukam.
Selle mootori lammutusest eriti pilte ei ole, kuna üksi tegin ning mustade kätega iga minut fotokat ei haara. Eks rohkem pilte mootorist ja detailidest tuleb siis kui puhastatud ning hakkan midagi kokku leiutama.
Huvitav leid ka sinise mootorit lammutades. Pole enne kokku puutunudki sellise asjaga, hooratta kiil on lihtsalt purunenud:



Kui nüüd aega on ja viitsimist, nokitsen autokallal edasi. Siis uuemat pildimaterjali ka.

Väga vinge projekt.
Edu ainult edu!

Mõtted on paari aastaga vist muutunud :

tõnis kirjutas:Kindlasti ei hakka mustale numbrile pretendeerima, selleks oleks lihtsam kohe alguses kobedam toorik sisse vedada.

Kas mäletad, mis oli tollal nende autode ostuhind? Ma usun, et tänasel päeval käiks kõhklemata kindlasti rohkem raha välja

Selliseid vanemate - roostest rohkem puretud masinate projekte on hea sirvida, sest siis hakkad mõtlema, et pole mõtet enda mõne roosteaugu pärast üldse vinguda .


Kahtlemata üks huvitavamaid teemasid. Hoian silma peal.
Noorema haihuvilisena asun nüüd otsinguga Tõnise eelnevaid projekte otsima .

Tõsine ettevõtmine ikka
Kumb kere siis töösse läheb?

Jään huviga uuendusi ootama

meelis k kirjutas:Mõtted on paari aastaga vist muutunud :

tõnis kirjutas:Kindlasti ei hakka mustale numbrile pretendeerima, selleks oleks lihtsam kohe alguses kobedam toorik sisse vedada.

Kas mäletad, mis oli tollal nende autode ostuhind? Ma usun, et tänasel päeval käiks kõhklemata kindlasti rohkem raha välja

Selliseid vanemate - roostest rohkem puretud masinate projekte on hea sirvida, sest siis hakkad mõtlema, et pole mõtet enda mõne roosteaugu pärast üldse vinguda .


Kahtlemata üks huvitavamaid teemasid. Hoian silma peal.
Noorema haihuvilisena asun nüüd otsinguga Tõnise eelnevaid projekte otsima .

Tookord kui sai lubatud mitte musta numbri peale välja minna oli aeg pisut teine. Ei olnud veel piisavalt oskusi ja enesekindlust vast. Nüüd Nuga julgustusel hakkasin ise ka mõtlema, et miks mitte, tõstaks lati umbes nii kõrgele, niisama sõitma panna oleks liiga lihtne äkki ja ressurssi raiskamine

Kui sa mõtled nende kahe konkreetse auto hinda mis mina välja käinud olen siis see hoiab sinna 20 tuhande kanti koos kuludega et kodu õuele saada. Käisin vaatamad ka seda punast e3 mis siin foorumis müüakse, et ehk saab kolmanda doonoriks veel. Selle kere on samamoodi läbi või kohati isegi hullem, lihtsalt rohkem pahtlit ja värvi on peal. Veel sai selgeks tehtud et iga paar aasta möödudes on päris palju muudatusi sisse toodud autode juures, nii seest kui väljast. Sellelt punaselt ei oleks mul eriti palju asju võtta, seega jäi minul see auto ostmata. Kui nüüd vaadata Saksa poole, siis et sealt mõnda kabedamat keret saada tuleks paartuhat eurot välja käia, kas see asi ka end ära tasub on iseasi. Pärast on laiali lammutades samamoodi trööstitu pilt, mõni auk vähem ja enamus detaile ikka väsinud ning ajahambast puretud. Katsun esialgu olemasolevate asjadega hakkama saada, kui olukord ikka üle jõu käima hakkab, siis ei välista ka veel ühe doonori hankimist.

Et kumb kere töösse läheb? Hea küsimus ausaltöeldes Mõlemad kered on suht tugevalt kahjustatud, õnneks erinevad kohad. Mõtlesin natukene puhastada neid ning siis otsuse ära teha, arvatavasti teen kahest kerest ühe kokku.

Tubli töö nagu alati Pruuni kere pealt paistab rooste vähem välja

oi sa sade. see on küll jõhker ettevõtmine. Rasket närvi läheb vaja.

Vahepeal siis tegelesin pisut puhastamise ja lähemalt tutvumisega kerepoolelt.
Ohvriks sai esimene ots:






Vaatasin et mastiksialune seis üllatavalt hea, prooviks sellest kerest midagi teha. Kuna rooste igal pool liidete vahel siis hea lõpptulemuse saavutamiseks muud üle ei jää kui lihtsalt detailhaaval kere lahti puurida. Detailid puhastada ning taastada ja kokku tagasi.
Tegin lanseritega algust:

Millal siis värvimisse?

Kas pruunil autol on pruunikad klaasid?

Soovin Sulle tugevat närvi ja kilodes näomaske, kunas happevannid soetad, et tööd hõlbustada

Cardo kirjutas:Soovin Sulle tugevat närvi ja kilodes näomaske, kunas happevannid soetad, et tööd hõlbustada

Tänud, närvi on tõesti vaja
Happevannile olen isegi pisut mõelnud, aga siiani on see mõtteks jäänud ka. Kindlasti see kergendaks mõningate detailide puhastamist, samas saab puhastada ainult täielikult lahtivõetud tükke. Veel eeldab see hästi ventileeritud ruumi ning on oht sellega solistades mõni läheduses seisev asi rikkuda. Jään hetkel oma vana tehnoloogia juurde, see on ära proovitud, suht tõhus ning toimiv. Liivaprits annab sättida vastavalt detaili iseloomule. Kui tugev ja konstruktsiooniline asi, võib korraliku surve ja liivakogusega lasta, kui aga õhuke plekk ning kardab pingeid, saab madalama surve sättida ning liiva kogusega mängida. Muidugi on hetkel liivaga mässamine pisut häiritud külma ilma tõttu. Pritse kappi mul veel ei ole, seega pritsin õues. -20 kraadiga aga kuidagi ei kutsu sinna

Mulle meeldib, et Tõnis selle projekti töösse võttis Kindlasti ei ole neist kahest vrakist auto kokkupanemine ratsionaalseim viis e3'e hankimiseks. Kindlasti pole ka tulemus nii hea kui tehasevärske auto, aga kui lõpuks see e3 oma käekestega valmis tehtud on, siis rahulolu laes
Loodetavasti saan sulle juba varsti taas appi tulla!

hull mees ikka (heas mõttes)
üsna suur ettevõtmine ikka...

Tõnis on juba nii suure kogemusega, et talle on see täiesti paras ettevõtmine. Eriti kui arvestada sellega, et e3'e taastamine on Tõnise pikaaegne unistus. Unistused aga on elluviimiseks

Kunas valmis autot näeb?

Niih, vahepeal puurisin veel esipaneeli ka laiali ajaviiteks:



Kuna esiots laiali puuritud ning puhastamist ning taastamist vajavaid detaile juba piisavalt, siis otsustasin et enne juurde ei lahka kui need tehtud. Nüüd peab kas ootama vähe asisemat ilma et väljas liivapritsida või tuleb teha töökotta sisse ajutiselt üks tolmukindel telk ning seal ära puhastada.
Niikaua aga rahuldasin oma sügelevaid näppe tagumise tiiva peal. Tegin ühe pisikese lapikese niimoodi puhtaks nagu terve kere tuleb teha, paar pilti ka näiteks. Juhin veel tähelepanu milline näeb välja ühe 37 aastat vana auto porikoopa äär, uuematel haidel võid unistada sellisest pildist reeglina

nuga kirjutas: Loodetavasti saan sulle juba varsti taas appi tulla!

Ma ootan ka sind juba ammu siiakanti, keegi peab kere haljaks tegema, föön, labidas, Wenfeks ja traat ootavad juba