Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

see ka, et vesi jahutab paremini kui jahutusvedelik. Ehk jahutusele isegi kasulik suvel väga lahja (puhtas vees puuduvad korrosioonivastased lisandid) jahutusvedelikuga sõita.

Aga noh see on rohkem targutamine. Samas võib ülekuumemisest puududa vaid mõni kraad. Ning temp seieril on keskelt punaseni ca 5-7 kraadi soojenemist.

trevi kirjutas:see ka, et vesi jahutab paremini kui jahutusvedelik. Ehk jahutusele isegi kasulik suvel väga lahja (puhtas vees puuduvad korrosioonivastased lisandid) jahutusvedelikuga sõita.

Aga noh see on rohkem targutamine. Samas võib ülekuumemisest puududa vaid mõni kraad. Ning temp seieril on keskelt punaseni ca 5-7 kraadi soojenemist.

Targutamisest veel nii palju, et tegelikult ei soovita ka suvel veega sõitta. Nimelt vesi ei määri veepumpa piisavalt, tekitab enne aegset roostetamist ja lühendab pumba eluiga. Jahutusvedelikku küll aga on ilusti lisatud teatud kraami, mis määrib nii pumpa kui ka hoiab ploki veesärgi korras. Aga jahutusvedelikul jällegi see jama, et kui auto kauem seisab, siis tasuks veesärk tühjaks lasta, sest see kipub sööma oma kõvade ainetega jällegi radika ära.

Smurff kirjutas:

trevi kirjutas:Targutamisest veel nii palju, et tegelikult ei soovita ka suvel veega sõitta. Nimelt vesi ei määri veepumpa piisavalt, tekitab enne aegset roostetamist ja lühendab pumba eluiga.

Mida seal veepumbal niiväga määrida on, laager on ju veesärgist eraldatud? Korrosioonioht ilmselt on veidi suurem jah, samas mingit katastroofilist läbiroostetamist ka karta ei maksa, vett on autodel jahutussüsteemides ju aastakümneid probleemideta kasutatud.

Ise loomulikult kasutan antifriisi ja soovitan teistel ka aga mulle tundub, et see "kehva määrimise" jutt on kergelt linnalegend.

Minu teadmised jahutuse kohta ütlevad, et päris puhas vesi pole ka hea. Nimelt siis ehk enamus teavad kooli füüsika tunnist, et vee keemis temperatuur on 100 kraadi. Seevastu aga õige koostisega jahutus vedelikul kõrgem ( ei tea küll täpselt, aga kuskil 130 kraadi peaks keemine olema ). Samas muidugi kui kallata sisse puhas konsentraat siis jahutus jällegi väga kehva. Seega üritan ise ja soovitan ka teistel kasutada vedeliku õiges koostises.

Jaks kirjutas:Minu teadmised jahutuse kohta ütlevad, et päris puhas vesi pole ka hea. Nimelt siis ehk enamus teavad kooli füüsika tunnist, et vee keemis temperatuur on 100 kraadi.

Normaalrõhuga. Rõhuall on vee keemistemeperatuur oluliselt kõrgemal.

trevi kirjutas:Ja jahutusvedeliku välja laskmisel küll ei ole mõtet, sellel on korrodeerumisvastased inhibiitorid sees. Pigem rikub radika ära katlakivieemaldus äädikaga vms lõbus eksperiment.

Ei tea, pole ise näinud küll, et keegi selle äädikaga oleks veesärki läbi uhanud, aga mehi, kes kevadel garaasi auto juurde lähevad ja tilkuva radika auto küljest leiavad - tean paljuid. Kunagi tegi Autoleht turul saadavatest nn tosoolidest testi ja vaid kümnest ühel olid need kõik inhibiitorid sees. Nimelt enamustes tosoolides pole neid toredaid inhibiitoreid või ei ole neid piisavalt ja sisaldavad enamjaolt monoetüleenglükooli (mida kasutatakse keemispunkti tõstmiseks) ja monopropüleenglükooli (mida kasutatakse jäätumispunkti alandamiseks) ja muud saasta. Need ained üksi, aga ei hoia, ega "määri/õlita" veesärki, aga kuna iga asi keerleb ümber raha, siis on targem toota odavamat tosooli ja varuosade hind hästi kõrgeks ajada, et saada kõigest maksimum. Vandenõuteooria täielik noh Pluss veel see, et vähemalt korra aastas tasuks jahutusvedelikku isegi igapäeva autol vahetada, sest pidevas happelises ja aluselises keskkonnas kaotavad isegi need vähesed lisandid oma omadused, mis näiteks vase, alumiiniumi, malmi ja teisi erinevaid nn määrivad/hoiavad. Mina igal juhul oma meelt ei muuda - kui autod seisma jäävad, lasen alati jahutussärgid tühjaks

trevi kirjutas:Samas, mis aitab kõrgema rõhuga korgi paigaldamine? Maksimaalne rõhk võib tõusta ja vedeliku keemistemperatuur koos sellega, aga ega mootori temp seepärast ju ei lange. Ilmselt päästab on mootori "keetmiseni" siis suurem varu, kuid reaalset töötemperatuuri ma küll ei saa aru kuidas see alandama peaks. Aga noh, hea on teoretiseerida kui endal (ptui, ptui, ptui) jahutusprobleemidega maadelda pole tulnud.

Ja jahutusvedeliku välja laskmisel küll ei ole mõtet, sellel on korrodeerumisvastased inhibiitorid sees. Pigem rikub radika ära katlakivieemaldus äädikaga vms lõbus eksperiment.

Pigem on keiss selles , et vedelik i tohi keema minna. Suur vahe nüüd siis kas 100 või 120.Kas silindritel jne . see paarkümmend kraadi niiväga üldse loebki , seal ju temperatuur suurusjärgi võrra kõrgem.? Ilmselt peale keema minemaist kaotab vedelik oma soojusjuhtimusomadused ja hakkab välja pritsima ja tihendeid lammutama.

jahutus vedelik.
1. Temp. stabiilsem.
2.Näed võimalikud lekked kohe ära

Vesi vast sobiks ajutiselt.

Kunagi tegi Autoleht turul saadavatest nn tosoolidest testi ja vaid kümnest ühel olid need kõik inhibiitorid sees. Nimelt enamustes tosoolides pole neid toredaid inhibiitoreid või ei ole neid piisavalt ja sisaldavad enamjaolt monoetüleenglükooli (mida kasutatakse keemispunkti tõstmiseks) ja monopropüleenglükooli (mida kasutatakse jäätumispunkti alandamiseks) ja muud saasta.

Täpsustan, et jahutusvedelik on kas etüleenglükool (segatuna veega) või propüleenglükool (segatuna veega). Keemispunkti tõstavad need seepärast, et puhtalt on nende keemispunkt seal 180 kraadi kandis. Veega segatuna see langeb, kuid on siiski rohkem kui puhtal veel. Keemisel tekivad nö õhumullid. Paha on see seepärast, et õhk ei jahuta. Proovi nt 2 detaili keevitusega vms kuumaks ajada ning võrdle kui suur on ajavahe ennem kui neid kõlbab kätte võtta. See on kalendriga mõõdetav. Eriti kehvalt jahutab õhumull kui ta on temperatuurilt 100 kraadi kandis. Aga asja iva on ikkagi selles, et jahutusvedelik ei tohiks mingi variandiga üle 90 kraadi tõusta, sest radikas jahutatakse ta maha. Kui tõuseb, siis on midagi valesti. Ja see, et keemispunkt on kõrgemal toimib nagu varutegur - võimaldab ka kehvasti toimiva süsteemiga sõita ilma, et tekiks õhumulle, siiski ei näita see seda, et süsteem on korras.

Külmumispunkt oleneb mõlemal, nii etüleen kui propüleenglükoolil, sellest, millises vahekorras veega neid on segatud, olles madalaim ca 60% ***glükoolisisalduse juures.

Põhimõtteline vahe on selles, et etüleenglükool on eriti mürgine ja samas lõhnab magusalt. Propüleenglükool aga ei ole eriti mürgine. Jahutusvedelikud (eriti propüleenglükool) oksüdeeruvad kuumas keskkonnas õhuga kokku puutudes ning muutuvad happeliseks, mis põhjustab korrosiooni. Selle vastu on kõigil arvestatavatel tootjatel inhibiitorid sees, kuid siiski on ette nähtud jahutusvedeliku vahetus iga 2 (kallimatel toodetel kuni 5) aasta tagant.

Määrimist ei tohiks siiski jahutussärk vajada. Samamoodi säilivad sohu uppunud tankid ja inimesed sadu aastaid korrodeerumata/lagunemata. Kas siis soos vesi määrib hästi? Pigem mainivad tootjad, et jahutusvedelikes on eriti vähe abrasiivseid elemente, mis võiksid veepumpa kahjustada.

Võimalik, et meil poodides levinud kaup on tõesti odav saast, aga alati võib osta ju jahutusvedelikku esindusest.

Kas silindritel jne . see paarkümmend kraadi niiväga üldse loebki , seal ju temperatuur suurusjärgi võrra kõrgem.?

Aeg-ajalt tuleb sulanud kolbe ikka ette. Kui kolvipõhja temp oleks 10 kraadi madalam olnud, võimalik, et siis poleks mõnel juhul kolb sulama hakanud (kristalsetel materjalide sulamistemperatuur on konstante nagu nt jää sulamistemp). Ja ega see metall tegelikult ise ei tohikski silindrites väga kuumaks minna, sest juhib kogu soojuse veesärki ning sealt edasi on jahutusvedeliku jahutusefektiivsus see, mis määrab.

No sõna - määrimise - all ma mõtlen natuke laiemalt, kui nn määrimine ise on. Ühesõnaga, et kõige sobivam keskkond oleks veesärgil, pumbavõllil, simmeril, lõdvikutel, radikal jne.
Ja soodest ja rabadest tuleb heas korras kraami välja tänu sellele, et seal puudub hapniku juurde pääs asjadele. Piltlikult öeldes- looduslik vaakum Siin väike videoke ka hr. Sedunovi kollektsiooni kuuluvast T34-st, mis tõmmati 9a tagasi välja Eestist Konnajärvest. Väga hästi säilinud asjake Kaks nädalat ja kone käis

http://www.youtube.com/watch?v=r7boxp1Sk2w

Aga ok...läheb võib-olla juba teemast mööda...

Suviste jahutusprobleemide ja performance mootorite puhul soovitan kasutada dest vett sellise lisandiga nagu red line waterwetter vms.

Tõstab vee jahutamisomadusi ja omab korrosioonivastaseid elemente jne.
Olen ise kasutanud ja on tast kasu tõesti.

Ühe asja tahaks veel jahutusvedeliku kasutamise kasuks öelda. Vesi tekitab katlakivi! Ja see võib teadupärast kanalid lõpuks päris umbe ajada. ja mismoodi seda puhastad? Ei kujuta ette isegi..

Kristina5 kirjutas:Ühe asja tahaks veel jahutusvedeliku kasutamise kasuks öelda. Vesi tekitab katlakivi! Ja see võib teadupärast kanalid lõpuks päris umbe ajada. ja mismoodi seda puhastad? Ei kujuta ette isegi..

Destileeritud vesi ei tekita ja need kanalid on ikka p2ris laiad.