Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

Lähen korra võibolla teemast mööda, aga mis sind siis selle e32 juures häiris? Mootor lonkas? Pole ju väga keeruline mootor,et ei saaks mõnusasti laulma seda.
Eks mul ole ka neid vihahooge olnud aga alati on see e32 armastus tagasi tulnud, muidugi mul pole auto nii korralik kui sinu oma oli, aga mu nõudmised pole ka väga kõrged.

Toivoku kirjutas:Pole ju väga keeruline mootor,et ei saaks mõnusasti laulma seda.

Mootor lonkas kõikidel pööretel ja tal polnud kunagi õiget minekut. Eks ma arvasin ka palju aastaid, et pole ju keeruline mootor ja küll ta käima pannakse. Erinevad tegijad käisid temast üle, proovisime absoluutselt kõiki mõeldavaid ja mõeldamatuid variante. Alates vaakumitest ja tihenditest, vahetades täielikult välja süütesüsteemi ja pritsungi, asendades elektroonikaplokke ja süütepoole, ühendades lahti abiseadmeid (igaks juhuks, äkki takistavad), mõõdetud mootori surveid, kütusesurveid ja väljalaske vastusurveid, kaaned käisid remondis, ostsin tuhandete eurode eest uusi originaalosi. Aga see mootor keeras kõik mehed sõlme. Ka uus omanik tegi kõik jälle otsast peale läbi. Irooniline, et umbes samas ajal oli mul ühel heal sõbral samasugune auto, mis ostes käis ideaalselt. Aga läks kogu aeg kehvemaks ja kehvemaks, kuni lõpuks käis nagu p...sk. Ja ka seda autot ei saadud enam kunagi käima. Ja et seda rida jätkata, siis minu valduses on praegu on BMW 850i, mis on muidu piltilus auto ja mõned aastad tagasi sõitis ka ülihästi. Täna on ta muidu sama ilus edasi, aga ... mootor ei käi enam.

Veider, eks meil vast erinevad arusaamad käimisest ka. Ma eitea kas see on mingi näitaja aga mu masinal saab kenasti praegu 1 eurose püsti seisma panna kui mootor töötab, edasi käimise üle ka nagu ei kurdaks.
Aga jah usun,et selline kotermann võib ikka närvi ajada küll.

Toivoku kirjutas:Veider, eks meil vast erinevad arusaamad käimisest ka. Ma ei tea kas see on mingi näitaja aga mu masinal saab kenasti praegu 1 eurose püsti seisma panna kui mootor töötab,

Ma ei usu, et meil on erinevad arusaamad mootori käimisest. Mul esimesel 750-l seisis ka münt püsti, kui just ventika tuul seda pikali ei puhunud. Aga viimane auto oli algusest peale teistsugune. Kuna olen pealt näinud veel kahe V12 mootori arusaamatut "kustumist" ajas, siis soovitus on, et naudi oma hästi töötavat 750 nii palju kui saad. Sõida nii palju kui jaksad, sest mulle näib, et nad surevadki seistes. 750 on vapustavalt hea auto sõita kui korras on.

Tihhonov kirjutas:Ja et seda rida jätkata, siis minu valduses on praegu on BMW 850i, mis on muidu piltilus auto ja mõned aastad tagasi sõitis ka ülihästi. Täna on ta muidu sama ilus edasi, aga ... mootor ei käi enam.

Kaheksasest ka kuskilt lugeda saab?

Kas ma võiks tulla mingihetk korra kuulama ja proovima,et milles see mitte käimine väljendub? Kuna tööl ma ei käi ja olen muidu looder siis sobib peaaegu,et iga aeg.

Kaheksane on meil praegu kenasti tuppa ära pakitud. Kävitamiseks peaks ta töökotta tõmbama. Teoreetiliselt on seda võimalik teha igal ajal, kuid plaanis oli temaga tegelema hakata millalgi kevadel. Tema kuulamiseks peaks esmalt kaasa võtma 100% töötavad õhulugejad, sest esmane diagnoos on õhulugejates. Tema enda omadega ei lähe ta isegi käima, laenatud lugejatega käib, aga lonkab tühikäigul ja ajab paha haisu välja. Kõrgetel pööretel töötab normaalselt.
Häda on selles, et neid lugejaid ei ole (väidetavalt) võimalik kuskilt osta täna.

Tihhonov kirjutas:Kaheksane on meil praegu kenasti tuppa ära pakitud. Kävitamiseks peaks ta töökotta tõmbama. Teoreetiliselt on seda võimalik teha igal ajal, kuid plaanis oli temaga tegelema hakata millalgi kevadel. Tema kuulamiseks peaks esmalt kaasa võtma 100% töötavad õhulugejad, sest esmane diagnoos on õhulugejates. Tema enda omadega ei lähe ta isegi käima, laenatud lugejatega käib, aga lonkab tühikäigul ja ajab paha haisu välja. Kõrgetel pööretel töötab normaalselt.
Häda on selles, et neid lugejaid ei ole (väidetavalt) võimalik kuskilt osta täna.

miks ei ole võimalik? sama lugeja ju mis m50b25 ilma vanoseta mootoritel. Ja neid v12neid on ka omajagu hunnikutes varuosadeks, kui ei leia siis ma tean inimest kellel vedeleb neid

Hei sõbrad.

Tänapäevase üleüldise interneti ja sotsiaalmeedia armastuse taustal kipun ise üha enam arvutitest võõrduma. Pole siia foorumisse sattunud enam väga pikka aega. No ma püüan nagu vastuvoolu ujuda - feissbukki pole, arvutit iga päev käima ei pane, sõidan vanade autodega, põletan palju bensiini, kuulan seda muusikat mis raadiost tuleb, püüan asju ajada helistades mitte tšättides ning hoian isegi sõidu ajal telefoni käes. Eks enamus sellest loetelust ongi muidugi tingitud sellest, et ma päriselt sõidangi vanade autodega igapäevaselt.

Täiesti kogemata täna seda foorumit avades otsisin üles kaugusse kadunud enda rullnoka teema ja avastasin, et see auto on minu käes olnud juba üle 8 aasta. Täitsa kihvt mõelda, et ajal kui mina tema ostsin, oli kaheukseline ja korralik 325i küll juba defka, aga kõiki ülejäänud keresid ja väiksema mootoriga mudeleid oli saada nagu prügi. Ja nad tegelikult ei maksnud palju. Mina ise ostsin selle auto 3500 euro eest ja mulle tundus veel toona see summa isegi veits krõbe Ning kõigest 8 aastaga on rullnokast saanud selline hitt, et korralikku originaalautot sisuliselt pole enam võimalik arusaadava raha eest üldse saada. Ehk siis vedas, et avastasin selle nostalgiatoote enda jaoks veel õigel ajal. Täna vist võiks küll vaid käppa imeda kui hirmus rullnoka nostalgia vaevama hakkaks, sest isegi suurema raha eest lihtsalt ei ole mitte midagi ilusat võtta.

Ma mäletan enda erinevaid emotsioone selle autoga koos käidud 8 aasta jooksul ja sel ajal on olnud ka loobumismõtteid. Mäletan hästi mingit pikemat mõõna kui mulle tundus, et peaksin vahetama ta hoopis E24 vastu. Et äkki E24 on nagu rohkem klassik kui E30??? Juurdlesin selle üle pikalt ja ostsin sobiva auto ilmumisel 2016 aasta oktoobris igaks juhuks ka E24 ära, et saada aru millega üldse tegu on. Leidsin täpselt selle mida olin tahtunud - võimalikult korraliku eksemplari, suure põrkerauaga viimase seeria auto, väljast punase ning seest heleda ja rohke naha ja elektriga. 1988 aasta 635CSi, US mudel, ehk siis see lõpuseeria poolik Highline. Sellest autost mul väga pilte polegi, siin ühel pildil koos Nuga 323i-ga:


Sõisin E24-ga sisuliselt kaks suve üsnagi igapäevase autona. Eks ta pidi oma kilomeetreid jagama ka teiste patsietnidega, kuid ta oli kevadest sügiseni mul maja eest võtta. Ja mulle tõesti meeldis. Suurepärane igapäeva auto, väga kerge käsitseda, lihtne sisse-välja käia, vaikne, suure klaasipinnaga ja hea väljavaatega, ruumikas, suure pakiruumiga, kliimaga, piisavalt jõuline mootor igapäevase klassiku kohta, sealjuures jaburalt ökonoomne, kõik vajalik varustus peal jne. No ja ta oli ju peale kõige muu veel ilusa kehaga ka. Ja rullnokk vist jättiski sel ajal ühe hooaja üldse vahele.

Aga selgeks sai üks oluline teadmine - E24 ei ole otseselt parem auto kui rullnokk. Ta ei suudaks asendada rullnokka. Nad on oma temperamendilt ikka nii erinevad, et neid ei saa üksteisega väga võrrelda. Aastate jooksul temaga sõites muutus E24 minu jaoks mingist ihaldusväärsest monumentaalsest sümbolautost lihtsalt ilusaks argipäevaseks kupeeks. Ja samal ajal kunagi sisuliselt prügikala staatusesse jõudnud rullnokk tõstab iga aastaga nii palju oma mainet tõsiseltvõetava klassikuna, et täna on nad minu jaoks juba võrdsel pulgal. Mida aeg edasi, seda põnevam ja parem see E30 tundub. Siin ilmselt mängib mingit rolli ka kambaefekt, kuna mul on paljudel sõpradel erinevad E30 BMW-d, nende autode teema on lihtsalt kogu aeg õhus, nendega me sõidame palju ja nendega on koos loodud palju mälestusi ... samal ajal kui E24 on kuidagi jäänud kaugeks. Teda nagu ihaldatakse ja ostetakse, aga nende omanikud tihti vist arvavad nendest nii palju, et neid kuidagi hoitakse ja säästetakse rohkem Nendega ei kärutata nii palju ringi kui mu rullnokkadest sõbrad, nendega ei lasta kettsssi Ja kuidagi nende omanikega ei ole tekkinud nii head kambavaimu kui mu rullnokkadest sõpradega. Ja E30 ongi päriselt tore. Ja viimane hooaeg juhtus juba nii, et hoopis rullnokk oli mul kevadest sügiseni maja ees ja E24 jäigi terveks hooajaks garaazi tolmu alla. Millest on muidugi natuke kahju ka.

Juba teist aastat ajasime kevadel oma rullnokkadest sõpruskonna kokku ja väisasime kambaga E30 kokkutulekut.



Olime nagu viisakad, näitame eeskuju ja läksime vara ära. Aga lõpetasime ikka rullnokkade kombel rohke džinniga ja varahommikul. Oli meeleolukas üritus.


Kui saabus Youngtimer Camp olin pikalt kahevahel kas osalen või lähen lihtsalt vaatama. No et ma ei tea ju millega minna ja väga ei viitsi kuskilt garaazist mingit asja tooma ka minna ja ... no ühesõnaga paha siga mitu viga eks. Viimasel hetkel, eelmisel õhtul avastasin, et mul on kodu parklas ju rullnokk käepärast. Tegelt on see isegi veits naljakas kui igapäevaselt vanatehnikaga sõita, siis on kogu aeg pinge, et ei oska millegagi vanatehnika üritustele minna. Sest sinna peaks ju minema millegi sootuks erilisemaga justkui tegin kiire pildi ja regasin ja olingi osalemas rullnokaga.


No ja nii ta läks. Rullnokaga sõitsin vahelduva eduga suvi läbi. Tõsi, ta pidi end jagama veel mitete tegelastega. Aga ei tundud puudust kliimast, ei jäänud puudu võimsusest, ei olnud ühtegi tehnilist probleemi, igatepidi oli hea. Super auto. Tegin vastu sügist veel mõned värskemad pidid ka. Mul pole autod kunagi piltidel nii steriilselt puhtad kui ehk võiks, aga ma vist olengi viimastel aastatel rohkem keskendunud nende pakutava sõiduemotsiooni nautimisele kui nende eest hoolitsemisele. Midagi uut ja rabavat siin pole aga las nad jääda siia ikka vaatamiseks.







Mis plaanid? Ei olegi nagu. Eks ta tahaks tegelikult mingil hetkel ikkagi põhjalikumat lähenemist ka. Tal on mõned roostesed kohad algusest peale olnud ja ega nad ise pole kokku kasvanud. Natuke võiks ka mootori töö ilusam olla, suunatule kang pole algusest peale suunda välja osanud lülitada ... oleks näppimist küll ja veel. Aga kuna ta tegelikult sõidab ja tal otseselt midagi viga pole, siis ehitada ei viitsi ja ma arvan, et jooksvate vigade paranduste abil jätkame veel paar aastat nii.

Väga mõnus lugemine järjekordselt, ja iga auto ongi minu arust erineva iseloomuga ja igaauto annab mu arust erinevat emotsiooni edasi. Äge,et nad sul alles ja et kasutad ka.

Et siis jälle 4 aastat möödas ... päris karm. Et mis siis nagu kõik vahepeal ära on tehtud??? Noh ... mitte midagi Ja päriselt suures plaanis nii ongi. Minu E30 on olnud üks tore ja muretu auto mis on saanud igal aastal sõita ning ei ole nõudnud ülemäärast tähelepanu. Jah, ta ei ole oma seisukorra poolest kaugeltki ideaalne, aga mind see miskipärast üldse ei häiri enam. Garaažis "projektitamise" asemel on see auto saanud tavapärast hooldust, rohkem igapäevast kasutust lihtsalt autona ning üha sagedamini on ta olnud osaline mõnes toredas sõiduürituses.

Need pildid on tehtud tänavu suvel koduhoovis. Lihtsalt üks täiesti tavaline õhtu, töölt tulles kui valgus oli hea ja auto tundus taas niivõrd ilus, et lihtsalt tundus vale teda mitte pildistada.



Nagu ma mainisin, on 325i saanud peamiselt sõita. Olen osalenud temaga erinevatel üritustel. Üks toredamaid ja meeldejäävamaid väljasõite oli augustis 2024 aastal, kui otsustasime Ziusi ja Rajko perega teha väikse Euroopa tripi ja külastada Hollandis E30 kokkutulekut. Ma muidugi selliste plaanide algusfaasis alati veits jonnin, et "miks just rullnokad, et miks krt te ei võiks harrastada näiteks E32 või E38 BMW-d???". Aga no oli nagu oli. Mõte oli siis minna kolme autoga. Kuna Rajkol endiselt rullnokka pole, kirjutas Zius laost välja ühe enda omadest, hellitusnimega Äpu. Tegelikult oli juba ettevalmistuste faas tore, sest sedagi sai tehtud koos ja mõne õlle tuules Siin siis läbisegi nii minu kui Ziusi autode pilte.



Üks suurimaid katsumusi rullnokaga reisimisel on asjade mahutamine autosse. Mina reisisin lapsega, kes oli sel ajal vist 14 ja õnneks poisslaps. Seega meil polnud probleemi. Meil oli mõlemal üks kott. Lisaks telk, madratsid, matkatoolid ja muu sinna juurde kuuluv. Minu väljakujunuenud seisukoht on, et ma reisin nii et auto tagaiste on tühi. Sest nii on auto korrektne ja seega ilus vaadata. Meil mahtus kogu mant pagassi muretult ära ja isegi suur Makita õllekülmik veel takkaotsa. Aga Rajkol ja Ziusil olid kaasas naine ja tütar ... igas peatuses nägime tetrisemängu kõrgeimat kunsti

Läksime laevaga läbi Rootsi. Võib olla ei ole vaja pikalt peatuda reisi pisidetailidel, kus laeval sigaduse korras korraldati üksteisele lavalisi etteasteid, mis päädisid Rajkode ilusa pulmavalsiga. Nii nunnu Sõit Hollandisse oli pikk ja igav. Ööbisime kuskil Taanis. Õhtu oli nii ilus, et lihtsalt panime autodel salongivalgused põlema, istusime eemal ja vaatasime. Õlut jõime muidugi ka.


Aga Hollandi üritus oli tegelikult väga tore. Kuna mul enda autost autost väga midagi rohkem rääkida nagunii pole, siis võib ju jätta siia memo mõttes maha väikse ülevaate Hollandi kokkutulekust. Äkki huvitab teisigi. Üritus toimus mingil poolsaare moodi saarel. Alguses oli plaan kohale jõuda juba reede õhtul ja ööbida seal ürituse platsil. Aga kuna Saksamaa liiklus oli kohutav, kiirteede keskmine liikumiskiirus tuli reaalselt madalam kui Tallinna linnas ning ilm oli täiesti katastroof, siis võtsime Saksamaal hotelli ja jõudsime ürituse paika laupäeva ennelõunal. Laupäeval oligi mõeldud lihtsalt kogunemine ja tutvumine, õhtul grill ja pidu. Päris kokkutulek oli pühapäeval.

Plats oli suur, ruumi oli palju. See oli tegelikult mingi septsiaalne puhkeala kuskil saarestikus, tohutult karavane, paate jms teemat. See jaotus kuidagi erinevateks sektsioonideks ja meil oli ikka üsna muljetavaldavalt suur ala ainult E30 jaoks. Keegi teine sinna sisse ei pääsenud. Isegi teist tüüpi BMW-ga mitte. Need suunati külaliste parklasse. Territooriumil oli ka viisakas hoone kus asus korralik restoran ja pesemisvõimalus ja WC jms teema. Mina kes ma tegelikult vihkan telkimist ütleks, et oligi päriselt viisakas ja kultuurne värk. Ainult Ziusi telk on tagurpidi, sest ta läks naisega tülli ja hakkas õlut jooma.



Esimesel päeval siis lihtsalt istuti, jalutati ringi, vahiti autosid, tehti üksteisega juttu. Oli täiesti chill ja mõnus olemine. Korraldaja ja sponsorite poolt oli ka mingi tasuta õlu ja grill õhtuks korraldatud. Vahepeal, et päev liiga tühjaks ei jääks, korraldati ca 2 tunune väljasõit seal lähiümbruses põldude ja metsade vahelistel teedel. See oli rangelt vabatahtlik, kes ei viitsinud ei tulnud. Meie siiski liitusime umbes 60 pealise rullnokkade karjaga sõidule. Kusjuures ma praegu vaatan neid pilte ja mõtlen, et kuda krt see E34 sinna rivvi pääses??




Ürituse põhipäev oli pühapäev. Siis tulid kohalikud ja kõik need, kes ei viitsinud telkida, vaid ööbisid kuskil hotellides ja tulid siis üheks päevaks kohale. See oli kihvt. Autosid vooris ja vooris väravast sisse. Seal olid niisugused autod ja niisugused omanikud, mida/keda meie kultuuriruumis ei eksisteerigi. Juba esimesel õhtul saime tuttavaks ühe Hollandi mehega kel oli porgandi värvi M3, mille ta oli ostnud 1997 aastal sõbra käest, sest selle naine ei viitsinud selle kaheukselise käruga lapsi vedada. Seal oli palju selliseid ehedaid originaalseid omanikke, kes olid need autod ostnud poest uuena. Tulid oma M3 või 325i Cabrioga, klassikaline Lacoste särk seljas, mutil kübar peas, autol läbisõitu alla 50k km. Ma liiga hilja taipasin, et neid oleks võinud pildistada, nad oli nii stiilsed. Meil ei ole selliseid E30 autosid ega sellised omanikke.


Valik oli väga kirju. Seal oli kõike - täisoriginaale, taastatud originaale, tehasetuuningut, tuuningufirmade tuuningut, ise tuunituid jne. Oli karme mootoreid, oli õhkvedrustust. Oli rämpsu ka, aga üsna vähe. Ja oli tõelisi fänne:


Autosid kokku oli korraldaja kinnitusel rohkem kui 250. Juba M3 autosid oli suurusjärgus 10+, neist 1-2 Evo mudelit ja 1 kabrio. Autosid kokku oli seal nii palju ja nii erinevaid, et ülevaadet teha oleks võimatu. Ma lihtsalt laon siia hunniku pilte, eks igaüks märkab mis teda huvitab. Ma muidugi pildistasin neid kuidagi väga juhuslikult, mis parasjagu tekitas mingi mõtte. Seega palju huvitavat jäi ka kaadrist välja.










Kokkutuleku üks vahvamaid paiku oli turg. See oli päriselt toimiv asi ja päriselt väga huvitav koht. Seal müüsid mehed oma NOS juppe. Neid oli palju. Isegi Ziusil võttis värina sisse. Hinnad olid suht arusaadavad. Ostsime sealt meiegi originaal pakendistes tulesid jms kraami. Zius käskis mul osta enda autole E30 originaal summutiotsad. Ma kunagi ostsin oma autole esindusest küll originaal summuti aga ta ei jäta mind rahule, et mul on originaal kroom otsad puudu. Nüüd pole mul nad enam vähemalt puudu, nüüd on nad mul riiulil, sest minu meelest meenutavad nad liialt aftermarket juppe. Aga see polegi oluline. Nautige lihtsalt pilte ka turuplatsilt. Seal oli mees kes testis kohapeal ära su kellaploki ja vajadusel remontis ära. Müüdi kellaplokkide sisse retrofit emaplaate ja kellaplokkide teisi osi. Müüdi istmeid, polstreid, originaal kangaid, liiste, kilpe, stangesid ja tõesti ... mida kõike. Lisaks igasugu moodsat järelturu kraami, esinduse numbrite koopiaid, kruuse, särke ... Aga ma vist pildistasin ainult istmeid




Omaette vaatamisväärsus oli muidugi ka külaliste parkla. See oli ikka palju rikkalikuma valikuga koht kui näituseplats ise. Seal oli kõike, E23, E32, E12, E24... kõike. Vahest kõige haruldasem elukas seal oli E46 M3 CSL. Oli mida vaadata. Neid lihtsalt ei jõudnud pildistada. Pigem lihtsalt jalutasid, mõtlesid omaette et see kõik ei ole päris reaalne kuhu ma olen sattunud. See oli parem kui misiganes automuuseum, sest autod ei olnud lindi taga, vaid nad sõitsid ise kohale. Kui sa olid natukenegi tähelepanelik, tuvastasid sa tavaliselt ka omaniku, kes reeglina heameelga oli nõus rääkima ja näitas oma autot. Tegelikult näppida M3 CSL või Z1 rotsterit ... seda ikka iga päev ei juhtu.


Ütleks kokkuvõttes, et tasus minna. Ja soovitaksin seda üritust ka kõigile teistele E30 huvilistele. See ei ole "rullnokkade" kokutulek. See on rahvusvaheline BMW E30 kokkutulek ja see seltskond on paju kirjum kui endised või praegused rullnokad. Seal on võidusõitjaid kes on M3-ga ringrada või kruusarallisid sõitnud, seal on mehi kes ostsid neid uuena, seal on restauraatoreid, klassikute töökodade omanikke, investoreid, autoärikaid, ning loomulikult on seal ka tõelisi rullnokki. Sinna võib minna igasuguse autoga, ei pea olema 100% originaal, ei pea olema 325 või M3. Peaks olema lihtsalt selline mille pärast endal häbi ei oleks.

Aga meie E30 reisilugu veel jätkub ...

4a tagasi küll viimane postitus, aga kompenseeritud pika ja pildirohke kokkuvõttega.

Kas kellaploki parandus oligi selline EMO járjekord, kus vesiste silmadega murelikud autoomanikud said oma katkise ploki letile panna ja pàeva lõpus rõõmsalt tagasi installeerida? Kliente kindlasti jagus

BMW Rh+ kirjutas: 08 Dets 2025 10:17 Kas kellaploki parandus oligi selline EMO járjekord, kus vesiste silmadega murelikud autoomanikud said oma katkise ploki letile panna ja pàeva lõpus rõõmsalt tagasi installeerida? Kliente kindlasti jagus

Kusjuures täpselt nii käiski. Seal oli üks vuntsidega vana oma diagnstikaseadmete taga ja tegeles nendega niipalju kui jõudis, remontis, taatles spidomeetreid jms. Nii mõnigi käis ja katkus oma autolt ploki maha ja viis tema kätte.

Peale E30 kokkutuleku lõppu tundus nagu mõttetu kohe koju tagasi ka minna. Keerasime ninad allapoole ja nautisime lihtsalt võimalust oma autodega päriselt sõita. M3 üleolek kiirteel meie lihtrahva autodest oli päevaselge. Aga ma ikka natuke lootsin, et ma pikapeale väsitan selle Äpu ära ja jätan ta maha. Aga ei - 318iS püsis vapralt kannul ka siis kui kell näitas umbes 215. Pärast panime tähele, et sellistel kiirustel Äpu ise enam kolonni vedada ei jõudnud. Aga teistele järgi vudis kenasti. GPS järgi tuli meie ekipaažil parimaks tulemuseks 209 km/h. Tehase andmed lubavad minu autole (ehk 1988 aasta katalüsaatoriga ja automaatkastiga mudelile) 212 km/h. Sellistel kiirustel oli huitav tähele panna sedagi, kuidas M3 tagaspoiler päriselt töötas ja vajutas auto saba ikka üsna maha.


Rajkol oli isegi mingi programm koostatud ja tee peale pidi jääma mingi loss. Mingi väga huvitav loss ... vist Aga eelmisel õhtul head saksa õlut rüübates lasime tõeliste sõpradena tema plaani põhja ning GPS juhatas meid hoopis siia Minu reisikaaslased olid küll natuke skeptilised ja murelikud. Aga ma lohutasin, "lähme lihtsalt vaatama" Ostame särgi jne ...


Tegelikult on seal vaatamist palju. Isegi võiks soovitada minna. Täitsa korralik võidusõidu teemaline automuuseum, sõidusimulaatorid lastele ja täiskasvanutele, suveniiripoed, igasugused autoteemalised brändipoed. Väga vahva, aga äkki oli lõpuks aeg tõtt tunnistada, et tegelikult ei tulnud me keegi ju siia suveniire vaatama. Õhtul mingist kellast (äkki alates 19:00) avatakse rada ju külalistele ning lunastasime meiegi endale kaardid rohelisse põrgusse.


Korralik laulupidu pääslas


Külalisena ei saa sõita aega, sest sirge keskele on pandud aiad, väravad ja sealt käib peale ja maha sõit. Seega sirgel tippkiirust ei saa proovida ka siis, kui teed järjest mitu ringi, sest iga kord pead ikkagi väravas seisma jääma ja kaardiga registreerima oma rajale mineku. Ma kasutan siin Racetracker.de saidilt võetud "Touristenfahrten Nürburgring Nordschleife" näidispilte. Võib olla ei ole see päris eetiline, sest neid fotograafide tehtud pilte enda autost saab raha eest endale tellida. Aga samas need markeeritud thumbnailid on avalikud nagunii.





Meie Rajkoga olime enam vähem ühesugused teod. Mina sain vist ainult ühe labase möödasõidu teha, mingist Fabiast äkki ja ühte Citroeni kaubikut püüdsin ka päris pikalt enne kui kätte sain Aga kõik teised sõitsid minust mööda. Aga kindlasti oli minul kõige kiirem Makita õllekülmik. Ehkki auto ei olnud just eriline rinkapill ja eesmärk polnud ka päris piire kombata, oli väga kihvt emotsioon. Ta on ikka pikk rada. Ja väga huvitav rada. Ja lihtsalt näha kiireid autosid päriselt sõitmas oma võimete piiril, olla nende vahel (mis sest et poole aeglasemalt) on ikka vägev emotsioon. Näha lähedalt kuidas McLareni aeropidurid avanevad enne kurve või kui kiiresti ja mis häälega nad päriselt sõidavad ... kihvt.

Meie olime väga rahulolevad ja olime kõik auga välja teeninud minu auto pakiruumi külastuse.


No ja autod olid auga välja teeninud neile ostetud kohustuslikud suveniirid


Aga kuna see siin ei ole reisihuviliste foorum siis tõmbaks sellega reisijuttudele joone alla paari grupipildiga kenadest Eesti E30 bemmidest täitsa sümpaatsetest paikadest Saksamaalt ja Austriast. Kokku olime teel 11 päeva ja läbisime umbes 5500km.



Aga Eestis on ikka kõige parem


See kõik oli siis 2024 aastal. Ma sorteerin veel oma pilte, võib olla annab mingi materjali kokku kirjutada ka 2025 aastast.

Vägev kokkuvõte, Sm Tihhonov

Peale kõiki neid aastaid tõesti meeleolukas lugemine ja kindlasti inspiratsiooniks erinevatel üritustel osalemises kahtlevatele lugejatele.