Auto algselt 1982. aasta 528i, värv delfiinmetallik, manuaal, el. katuseluuk ja -peeglid, 14" orig. valuveljed. Ostsin selle juba 3 aastat tagasi ja just hainina klassikalise kuid agressiivse disaini pärast. Ostes oli auto tehnilise poole pealt üsna kulunud kuid kere paistis üsna korralik, 2.8 mootor oli harjumatult ägeda kiirendusega ja väga mõnus sõita. Auto on olnud mul igapäevakasutuses, kuid talvel soolaga ei ole sõitnud
Esmalt tuligi veermikus enamik juppe välja vahetada, rooliloks oli suur ja auto ujus maanteel üsna kõvasti. Samuti olid pidurid otsas, klotsid metallini kulunud ja käsipidur puudus üldse. Pärast nende vigade parandamist sai ülevaatuselgi läbi ja oli juba päris hea sõita. Amordid-vedrud veel käivad küll, kuid on plaanis need kunagi jäigemate-madalamate vastu välja vahetada.
2 aastat tagasi nägi välja selline:



Tõsisem ehitamine algas eelmine talv, kui võtsin kere remondi ette, sest kõik muu oleks mõtetu, kui alus ei oleks tugev. Läbi olid tüüpilised kohad E28-tel – karbid, tagumised poritiivad, esitiibade alused, esipõll, amordi kannude ääred, põhjaklapid, tagaspoileri nurgad, 1 uks tuli välja vahetada jne.
Mõned pildid enne:



Küljekarp oli päris jube, ära võttes lagunes mitmeks tükiks, näha, et oli B osa, teine originaalkarp ei olnud üldsegi nii hull:

Pärast:


Mõlemad tagatiiva ääred vahetatud:





Eemaldasin põhja pealt kõik pigimati, mis ajaga oli kivikõvaks läinud ja kogus niiskust enda alla. Tagasi muidugi midagi ei pannud. Mõned kohad on veel, kust matti saaks maha võtta ja ei märka ma müras mingit vahet:

Välimus on muidu originaalne, ainult antenni koha kaotasin esitiivalt ära ja tagant põhja alt paistab karp, kuhu aku kolis. E28-le on pagasiruumi raske leida akule kohta, ilma et see seal ees oleks ja varuratta kohast ei tahtnud samuti loobuda, sest seda on korduvalt vaja läinud. Lõpuks leiutasin talle koha varuratta alla, see on ka väga madal koht raskuskeskme suhtes:

Auto tahab millalgi saada korralikku eeltööd ja üle värvimist, praegu on tehtud ainult hädapärased värviparandused ja vähemalt ei ole roostet enam. Välimus muidu omamoodi ägedalt rotikalik oma lapilise värvkatte ja kõverate roostes stangedega, kuid küll ma nendega ka tegelen.
Praegu (pärast kruusateel sõitu):

