Tagasillageomeetria ja "kaheksad"

Kõik tehnilised küsimused.
Vasta
fiziks
Postitusi: 142
Liitunud: 21 Sept 2010 16:18

Postitus Postitas fiziks »

uuematüübi on suht ise välja mõeldud väljend jah...aga silmas pean seda, et osadel (võib vast öelda, et vanematel) sildadel ei ole neid 8-konte, mis õõtsa nurka kurvis kontrolli all hoiavad.
nr 12
http://www.realoem.com/bmw/showparts.do ... g=33&fg=30

diffri plekksilt on muidu alles seal tagakaane kinnituspoldi all?
Kasutaja avatar
Ex
Postitusi: 215
Liitunud: 20 Aug 2008 11:40

Postitus Postitas Ex »

fiziks kirjutas:uuematüübi on suht ise välja mõeldud väljend jah...aga silmas pean seda, et osadel (võib vast öelda, et vanematel) sildadel ei ole neid 8-konte, mis õõtsa nurka kurvis kontrolli all hoiavad.
nr 12
http://www.realoem.com/bmw/showparts.do ... g=33&fg=30

diffri plekksilt on muidu alles seal tagakaane kinnituspoldi all?
Tundub maru tuttav see pilt,kuid pean üle kontrollima,hetkel maale asja ei ole,kui lähen,siis annan teada.Sama lugu ka diffriga.
Kasutaja avatar
trevi
Postitusi: 1075
Liitunud: 27 Mai 2006 14:05
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas trevi »

uuematüübi on suht ise välja mõeldud väljend jah...aga silmas pean seda, et osadel (võib vast öelda, et vanematel) sildadel ei ole neid 8-konte, mis õõtsa nurka kurvis kontrolli all hoiavad.
Offtopic jällegi, aga tahaks teada, mis nurka need kaheksad kurvis kontrolli all hoiavad?
There's no school like old school, and I'm the fucking headmaster.
fiziks
Postitusi: 142
Liitunud: 21 Sept 2010 16:18

Postitus Postitas fiziks »

eks ikka ratta nurka tee suhtes.

aga kui sa oskad pakkuda välja parema põhjenduse, mille jaoks bmw sellised asjad oma sildadele lisas siis ma kuulan vägagi huviga! nii et ära jäta suuri tarkusi enda teada :wink:
Kasutaja avatar
trevi
Postitusi: 1075
Liitunud: 27 Mai 2006 14:05
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas trevi »

eks ikka ratta nurka tee suhtes.
Kokkujooksu või külgkallet?


Aga mina olen sillale otsa vaadates nii aru saanud:

Silla geomeetriat antud kaheksa ei muuda. See-eest võtab ta vastu (kannab üle sillatalale) ratastele mõjuva külgjõu. Õõtsa ja sillatala vahelised puksid ei ole nimelt mõeldud vastu võtma külgjõude. Vanemat silda pole näppinud, võimalik, et seal on teistsugused puksid.
There's no school like old school, and I'm the fucking headmaster.
fiziks
Postitusi: 142
Liitunud: 21 Sept 2010 16:18

Postitus Postitas fiziks »

pakuks, et kokkujooksu mingil määral kindlasti. aga võibolla isegi camberit...ei tea muidugi nii täpselt kuidas need nurgad ja paindumised seal välja arvutatud on.

see on muidugi õige ja loogiline, et ta võtab vastu külgjõudu ja toetab sellega pukse, kuid minumeelest toetab ta seejuures ka puksi teist vektorit pidi. ehk siis nö. ette-taha suunas. need puksid annavad kursis mõjuvate jõudude all ju siiski mingil määral painduma igatpidi.
Kasutaja avatar
trevi
Postitusi: 1075
Liitunud: 27 Mai 2006 14:05
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas trevi »

pakuks, et kokkujooksu mingil määral kindlasti. aga võibolla isegi camberit...ei tea muidugi nii täpselt kuidas need nurgad ja paindumised seal välja arvutatud on.

see on muidugi õige ja loogiline, et ta võtab vastu külgjõudu ja toetab sellega pukse, kuid minumeelest toetab ta seejuures ka puksi teist vektorit pidi. ehk siis nö. ette-taha suunas. need puksid annavad kursis mõjuvate jõudude all ju siiski mingil määral painduma igatpidi
Tegemist on "semi-trailing arm" tüüpi (selle nime all võib asjast huvitatu ka netist lisainfot otsida) tagavedrustusega ning vedrustuse geomeetriat mõjutab ainult õõtsapukside asukoht. Väidan, et kaheksad ei saa mitte kuidagi geomeetriat muuta, vaid on ainult jõudu edasi kandvaks lüliks. Kokkujooks muutub sealjuures eksponentsiaalelt ning külgkalle lineaarselt olenevalt vedrustuse asendist.
There's no school like old school, and I'm the fucking headmaster.
fiziks
Postitusi: 142
Liitunud: 21 Sept 2010 16:18

Postitus Postitas fiziks »

nojah, eks sa väida siis pealegi :) teoorias on tõesti nii, et puksid on 100% jäigad ega anna kuskilt otsast järgi, silla geomeetriat mõjutab vaid nende paigutus ning mingeid kõrvalekaldumisi sellest ei ole.

praktikas aga miskipärast pannakase näiteks rinkal sõitvatele masinatele alati iga võimaliku koha peale küll jäigemaid ja küll täitsa kõvasid pukse. eks sellel vast mingi põhjus peab olema.
mina ei väidagi, et kaheksad seal geomeetria muutmiseks on. mida ma üritasin öelda on see, et kaheksad hoiavad geomeetriat paigas. ja kui need on kulunud või neid polegi, siis muutub see silla geomeetria liiga etteaimamatult olenevalt siis parasjagu õõtsale mõjuvast jõust.

sellega oled vast ikka nõus, et kui näiteks korras kaheksatega autol need proovi mõttes üldse eemaldada, siis muutub juhitavus kurvis üsna imelikuks?
Kasutaja avatar
trevi
Postitusi: 1075
Liitunud: 27 Mai 2006 14:05
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas trevi »

sellega oled vast ikka nõus, et kui näiteks korras kaheksatega autol need proovi mõttes üldse eemaldada, siis muutub juhitavus kurvis üsna imelikuks?
Praktikat sellise katse suhtes ei oma. Teoorias langeb siis kordades suurem koormus puksidele suunas, millises need ei ole ette nähtud jõudu taluma ning need võivad hakata ebanormaalselt deformeeruma. Seega olen nõus väitega, et juhitavus arvatavasti muutub. Kas tavajuhi jaoks tuntavalt või mitte seda ei oska kommenteerida, aga kindlasti muutub pukside "kulumise" kiirus.

Lihtsustatult eeldades, et puksid oleks 100% jäigad, siis ei mõjutaks kaheksad auto käitumist, kuna geomeetria on õõtsa kinnituspunktidega määratud. Ehk kui puksid on jäigad ning piisavalt tugevad, et külgsuunas jõudu vastu võtta, siis ei muuda kaheksate lisamine mitte midagi. Kui kellelgi on pädevat allikat, kus põhjendatakse ära, mida see muudab, siis loeks ka ise huviga.

..aga kui mõelda, et mis seal kurvis siis nii kangesti muutub, kui ka puksid deformeeruvad. Külgkalle muutus on pigem tingitud autokere (sillatala) kaldumisest õõtsade suhtes ja pukside deformatsioon mõjutab seda vähe. Samas kokkujooksu muutmiseks peab mõjuma rattale moment, mis ühte puksi ühes suunas kangutaks ja teist teises. Selline olukord on toodud alloleval pildiseerial, kus ülemine osa näitab semi-trailingu kokkujooksu muutust pidurdamisel-kiirendamisel ja teine näitab weisachi poolt tehtu modifikatsiooni (porsche 928), mis sellist kokkujooksu muutust vastupidises suunas muudab. Samas kui kujutada sellele pildile ka kaheksa, siis minu ettekujutuses ei muuda pidurdusest (ka kurvis) tingitud pukside deformatsiooni, küll aga takistab kurvis õõtsa puksidelt "mahasõitmast".

Pilt
There's no school like old school, and I'm the fucking headmaster.
fiziks
Postitusi: 142
Liitunud: 21 Sept 2010 16:18

Postitus Postitas fiziks »

mainiks esmalt ära, et väga asjalikud joonised!

minu arusaamist mööda 8 lisamine sellele nö. conventional semi-trailingu õõtsale peakski lisaks puksidelt maha sõitmise takistamisele vähendama ka teisel pildil näidatud toe-outi tekkimist.
muidugi pean ütlema, et ma järeldan seda kõigest oma kerge rajasõidu kogemuse ja visuaalse vaatluse/kujuteldava õõtsa liikumise põhjal. ehk siis mulle tundus nii, et 8 piirab ka õõtsapukside sellesuunalist deformeerumist kurvis (kus välimise ratta õõts on teatavasti ka sillatala suhtes hoopis teise nurga all kui nö. free roll olukorras). aga absoluutsele tõele ei pretendeeri, võibolla ma eksin selles asjas. samas raske uskuda, et silla geomeetriaga üldse mitte seotud olev komponent siis ikkagi nii tuntavalt auto juhitavusele mõjub.
Kasutaja avatar
Cardo
Postitusi: 1667
Liitunud: 17 Jaan 2007 09:05
Asukoht: Jüri , M:5158627

Postitus Postitas Cardo »

8 mõjub vaid üles-alla suunaliselt ja on mõeldud nn torsioonina. Ei lase rattal minna liigselt koopasse ja liigselt maast lahti tõusta.
e28
Kasutaja avatar
trevi
Postitusi: 1075
Liitunud: 27 Mai 2006 14:05
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas trevi »

8 mõjub vaid üles-alla suunaliselt ja on mõeldud nn torsioonina. Ei lase rattal minna liigselt koopasse ja liigselt maast lahti tõusta
Kere külgkaldumise vastu on stabikas. See, igal E28-l seda taga küll ei ole, aga sportlikumatel on.
Kaheksa metallosa on valatud, ei usu, et see väändub. Lisaks on otstes kuulliigendid (nagu on näha alltoodud pildil olevalt lõikelt), mis ka nagu ei ole mõeldud töötama väändele, vaid pigem vastuvõtma kinnituspoldiga ristiolevaid jõudusid.

Pilt
(pilt võetud siit: http://www.mye28.com/viewtopic.php?p=567195)
Aga, et ühtset selgust saada, uurin pädevast allikas järgi ning annan teada.
There's no school like old school, and I'm the fucking headmaster.
fiziks
Postitusi: 142
Liitunud: 21 Sept 2010 16:18

Postitus Postitas fiziks »

Cardo, ta küll takistab mingist hetkest ka õõtsa üles-alla liikumist, aga oled sa ikka kindel, et see ongi asja peamine eesmärk?
liigselt koopasse minekut peaks takistama esmalt siiski põhjalööbi puks, seejärel aga juba amort/vedru, mida teatud maalt enam kokku suruda ei kannata kuna keerud puutuvad kokku.

vaidleks vastu, et see pulk on niinimet torsiooni element. ta on ju täiesti jäik ning täiesti jäigalt ühendatud samuti sinna vahele. torsiooniga oleks tegu siis kui 8't annaks tema kinnitustest keerata, samamoodi nagu näiteks stabikavarrast.

uudishimu pärast ma teen nädalavahetusel relakaga läbilõike ühest 8'st ja uurin mislaadi munakas või puks seal sees üldse on :) ja suvel kui ilmad kuivad paigaldan oma diagnostikakaamera sinna silla nurka ning jälgin reaalajas salongist, mislaadi liikumised ja paindumised seal toimuvad.

edit: tundub, et juba on ette jõutud minust selle läbilõike tegemisega. no väga hea, vähem relaka ketta kulutamist :D
Sven
Postitusi: 53
Liitunud: 26 Aug 2010 09:14
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas Sven »

See nn tagasilla 8 on liigend, mitte puks. Et aru saada, mis ta teeb, soovitan ronida auto alla kanalisse ja õõtsutada autot üles alla. Minu arvates korrigeerib ta tagarataste kokkujooksu kere üles alla liikumisel. Ka ingliskeelne nimetus Pitman arm viitab roolimisfunktsioonile.

Tagastabikas on viimase otsa E28tel olemas sõltumata ekstra sportlikkuse olemasolust.
fiziks
Postitusi: 142
Liitunud: 21 Sept 2010 16:18

Postitus Postitas fiziks »

lihtsalt kanali peal õõtsutades siiski ei pruugi päris täpselt aru saada asja olemusest. kanali peal ei mõju tagumisele õõtsale kaugeltki mitte samasugused ega samasuunalised jõud nagu tee peal kurvis/pidurdamisel/kiirendamisel.

Sven, sa pakud, et see liigend ongi pandud töötama nii, et õõtsa teatud asendisse liigutades ta niiöelda tõmbab või tõukab õõtsa puksi peal vastavalt ette või tahapoole ning muudab sellega kokkujooksu soovitud suunas? Tegelikult võib see täitsa nii olla küll. See oleks igati loogiline tehniline edasiarendus varem näidatud conventional semi-trailing armile.

kahju, et pole kuskilt leida mingit ametlikku bmw engineeringu materjali selle teema kohta...või äkki kellelgi on? :)
Vasta