Mure siis järgmine, et kui vaakum on rõhuregulaatoril küljes siis kütuserõhk üle 2,2bar ei tõuse(ka täisgaasil), aga kui vaakum lahti ühendada siis on stabiilne 3bar.
Ei mõista lihtsalt kuidas ta suudab regulaatori klappi lahti hoida, kui gaasiklapp on avatud....?
m30 kütuserõhk
M30 mootoritel on kütuse rõhk sõltuvalt mootorist 2,5 või 3,0 bar. Ehk siis on olemas erinevate survetega regulatorid.
Näiteks M30 2,8 on 2,5bar ja M30 3,5-el on 3,0 bar.
Võimalik, et mõnel on veel midagi teist.
Näiteks M30 2,8 on 2,5bar ja M30 3,5-el on 3,0 bar.
Võimalik, et mõnel on veel midagi teist.
Viimati muutis Jaks, 24 Mai 2011 07:06, muudetud 1 kord kokku.
F25 ja E63
Varuosadeks E24 628 ja E23 osasi.
Varuosadeks E24 628 ja E23 osasi.
Teooria:M30 mootoritel on kütuse rõhk sõltuvalt mootorist 2,5 või 3,0 bar.
Võimalik, et mõnel on veel midagi teist.
Kütuserõhuregulaator reguleerib kütusesurvet sisselaskekollektori rõhu suhtes. Kui sisselaskes on 0,4 bar (nt tühikäik), siis peaks olema kütusesurve ka mitte 3.0 vaid hoopis 2.4.
Avatud segusiibri puhul on vabalthingaval mootoril sisselaskekollektoris normaalrõhk, olenemata mootori pööretest. (kui ei ole normaalrõhk, vaid alarõhk, siis on segusiiber aladimensioneeritud, aga vähemalt M30 mootoril on nad korralikult üledimensioneeritud).
Seega, avatud segusiibriga peaks olema kütuserõhk samasugune kui eemaldatud vaakumvoolikuga regulaatoriga.
Miks on sul rõhk erinev, ei tea. Kohapeal tuuritades äkki ei reageeri regulaator piisavalt kiirelt (eeldan, et kohapeal tuuritades ei hoitud mootorit sekundeid piirajas). Või on täisgaasil mõõdetud maanteel kiirendades?
Miks ei sobi 3.0 bar lahti ühendatud vaakumiga? Mu meelest nii nagu peakski olema.
There's no school like old school, and I'm the fucking headmaster.
Eelnevat infot arvestades on ju kõik õige! Kohapeal tuuritamine ei ole täisgaas! Ilma koormuseta pedaal põhja surudes jookseb mootor mõne hetkega piirajasse. Tee oma test maanteel IV või V käik lapats põhjas sõites.lutsojam kirjutas:Ma muidu jätaks selle vaakumi üldse külge panemata, aga aju keerab ju segu lahjaks kui ta tühikäigul käib.
Mõõtsin ma kohapeal ja hoidsin kuskil 5sek. 5000rpm.
Kohapeal koormuseta pöördeid mistahes kõrgusel hoides on vaakum ikka üsna suur, segusiiber ju peaaegu kinni (tõsi, pisut rohkem lahti, kui tühikäigul, kuid tänu kõrgetele pööretele on mootori "imemisvõime" samuti suurem) ja kütusesurve jääb muutumatuks.lutsojam kirjutas: Mõõtsin ma kohapeal ja hoidsin kuskil 5sek. 5000rpm.
Usutavasti töötab Su auto vaakumregulaator siiski korrektselt. Kõige kindlam on teha mõõtmist ikkagi sõidu ajal, mil saab kastutada lõpuni lahtist segusiibrit.
-= mask =-
see aga ei muuda fakti, et silindri maht * pöörete arv ajaühikus on siiski kohapeal paarutades ikka sama, mis maanteel täristades. seega arvestatav osa segu peab mootorist siiski läbi käima ja seal ka põletatud saama!
täitsa jama jutt on aga minumeelest see, mida härra mask siin just kirjutas. segusiiber on jäigalt ühendatud gaasitrossi kaudu pedaaliga. kuidas sa kujutad ette, et mis juhtub kui kohapeal gaasi põhja vajutad? mida see segusiiber siis teeb, läheb "pisut" lahti???
õrnalt varbaga gaasi puudutades nagu mootori pöörded kohapeal mingil põhjusel siiski piirajasse ei lenda, või sa ei ole sellega nõus?
täitsa jama jutt on aga minumeelest see, mida härra mask siin just kirjutas. segusiiber on jäigalt ühendatud gaasitrossi kaudu pedaaliga. kuidas sa kujutad ette, et mis juhtub kui kohapeal gaasi põhja vajutad? mida see segusiiber siis teeb, läheb "pisut" lahti???
õrnalt varbaga gaasi puudutades nagu mootori pöörded kohapeal mingil põhjusel siiski piirajasse ei lenda, või sa ei ole sellega nõus?
Vaat nende tõdede teadasaamiseks tuleb survemõõdik pihku haarata ja ise veendudafiziks kirjutas:see aga ei muuda fakti, et silindri maht * pöörete arv ajaühikus on siiski kohapeal paarutades ikka sama, mis maanteel täristades. seega arvestatav osa segu peab mootorist siiski läbi käima ja seal ka põletatud saama!
täitsa jama jutt on aga minumeelest see, mida härra mask siin just kirjutas. segusiiber on jäigalt ühendatud gaasitrossi kaudu pedaaliga. kuidas sa kujutad ette, et mis juhtub kui kohapeal gaasi põhja vajutad? mida see segusiiber siis teeb, läheb "pisut" lahti???
õrnalt varbaga gaasi puudutades nagu mootori pöörded kohapeal mingil põhjusel siiski piirajasse ei lenda, või sa ei ole sellega nõus?
See tühikäigul korraks pedaali põhja surumine pöörete üles saamiseks võib survet ju pisihetkeks kõigutada, kuid 5000RPM hoidmiseks tuleb kohe varsti pedaal siiski tagasi lasta, et masin veel kõrgemal piirajas ei pauguks. Herr fiziks unustab ära mootori pöörete ja töömahu kõrval kolmanda parameetri - mootori koormuse.
Mina endiselt usun, et kui vaakumiots lahti on surve paigas, siis regulaator teeb oma tööd (iseasi, et ehk liiga aeglaselt mingil põhjusel?).
-= mask =-
04. juuni juhtun oma valge auto juurde, siis võin otse MAP anduri näidult vaadata kui suur rõhk on sisselaskekollektoris, ilma koormuseta 5000 rpm juures. Veel enam, vaadata see näit 1000, 2000, 3000 jne rpm juures. Lihtsalt üldharival eesmärgil.
Tõsiasi on see, et kui drossel ei piiraks, siis oleks sisselaskekolle rõhk sama, mis atmosfäärirõhk ja mootor pauguks piirajas või tema gaasivahetuse efektiivsus (täiteaste) langeks sedavõrd, et pöörded enam ei tõuseks. Viimane pole reaalselt arvatavasti võimalik, ennem annab mootori mehaanika otsad. Ühesõnaga, sisselaskekolles on alarõhk, aga kui suur, seda saab teada ainult rõhuanduriga, muu on puhas oletus.
Tõsiasi on see, et kui drossel ei piiraks, siis oleks sisselaskekolle rõhk sama, mis atmosfäärirõhk ja mootor pauguks piirajas või tema gaasivahetuse efektiivsus (täiteaste) langeks sedavõrd, et pöörded enam ei tõuseks. Viimane pole reaalselt arvatavasti võimalik, ennem annab mootori mehaanika otsad. Ühesõnaga, sisselaskekolles on alarõhk, aga kui suur, seda saab teada ainult rõhuanduriga, muu on puhas oletus.
There's no school like old school, and I'm the fucking headmaster.
mask, surve surveks...olen kusjuures mõõtnud seda survet lausa mitu korda. kui sa nö. bensusurvet silmas pidasid.
sina aga rääkisid sellest, et segusiiber on peaaegu kinni siis kui mootor kohapeal piirajasse lasta (või piirajas hoida, vahet pole). see on lihtsalt täiesti ebareaalne jutt!
ma ei unusta koormust ära, ma tean väga hästi, et see on palju väiksem tühjalt (siiski väiksem, aga mitte olematu!). asi on selles, et selle väikse koormuse puhul lisatakse segule lihtsalt vähem kütust. segusiiber aga on ikkagi lahti siis kui gaas põhjas ja vastupidi.
Änglase keeles üks suht hea seletus sellele asjale minumeelest:
The regulator's job is to keep the pressure in the fuel system to a constant 28 psi. It does this with a spring-loaded diaphragm that controls a valve. The valve, when opened by excessive pressure in the fuel lines, uncovers a fuel line that returns excess fuel to the fuel tank.
The vacuum connection is there to help reduce emissions during deceleration. During deceleration, the vacuum connection serves to open the fuel return valve wider, which reduces pressure in the system and prevents excess hydrocarbon emissions due to less fuel being injected as a result of the lower pressure in the system.
This is a very nicely designed device in that it provides for an automatic self-adjusting pressure regulator and emissions control device all rolled into one. The simplicity of the design also contributes to its reliability; the fuel pressure regulator rarely, if ever, goes bad. There's just not much to go wrong with it.
Unfortunately, it's not particularly tuneable either. With Bosch's older FI system, D-Jetronic, the fuel pressure regulator was adjustable. The L-Jetronic pressure regulator is not.
sina aga rääkisid sellest, et segusiiber on peaaegu kinni siis kui mootor kohapeal piirajasse lasta (või piirajas hoida, vahet pole). see on lihtsalt täiesti ebareaalne jutt!
ma ei unusta koormust ära, ma tean väga hästi, et see on palju väiksem tühjalt (siiski väiksem, aga mitte olematu!). asi on selles, et selle väikse koormuse puhul lisatakse segule lihtsalt vähem kütust. segusiiber aga on ikkagi lahti siis kui gaas põhjas ja vastupidi.
Änglase keeles üks suht hea seletus sellele asjale minumeelest:
The regulator's job is to keep the pressure in the fuel system to a constant 28 psi. It does this with a spring-loaded diaphragm that controls a valve. The valve, when opened by excessive pressure in the fuel lines, uncovers a fuel line that returns excess fuel to the fuel tank.
The vacuum connection is there to help reduce emissions during deceleration. During deceleration, the vacuum connection serves to open the fuel return valve wider, which reduces pressure in the system and prevents excess hydrocarbon emissions due to less fuel being injected as a result of the lower pressure in the system.
This is a very nicely designed device in that it provides for an automatic self-adjusting pressure regulator and emissions control device all rolled into one. The simplicity of the design also contributes to its reliability; the fuel pressure regulator rarely, if ever, goes bad. There's just not much to go wrong with it.
Unfortunately, it's not particularly tuneable either. With Bosch's older FI system, D-Jetronic, the fuel pressure regulator was adjustable. The L-Jetronic pressure regulator is not.
Tegin katse M30B35-ga, tühikäigul 5000rpmi juures on gaasisiiber esimese kolmandiku peal umbes. Seega eeldan, et selline mootori kiirus imeb sinna siibri taha üsna korraliku vaakumi.fiziks kirjutas:sina aga rääkisid sellest, et segusiiber on peaaegu kinni siis kui mootor kohapeal piirajasse lasta (või piirajas hoida, vahet pole). see on lihtsalt täiesti ebareaalne jutt!
Õhtul lähen mõõdan MAP anduriga Firebirdil ära alarõhu erinevuse koormuseta mootoril tühikäigupööretel ja piiraja lähedastel pööretel.
Seda kõike siis üldharivas mõttes ja üthlasi ka teemaalgatajale vastuseks.
-= mask =-
no vaatame, nädalavahetusel teen siis omaltpoolt ka katse ja uurin kui lahti see gaasisiiber olema peab, et 5000rpm saavutada.
nagu ma aru saan siis sinu teooria läheb sinna suunas, et ka piirajas hoidmiseks kohapeal peab gaasisiiber olema heal juhul poolenisti avatud?
muide, kuidas täpsemalt see kolmandik sul mõõdetud on? kas jagad 90 kraadi kolmeks ja kolmandik väljendab siis nurka 30kraadi veritkaaltelje ja siibrinurga vahel?
nagu ma aru saan siis sinu teooria läheb sinna suunas, et ka piirajas hoidmiseks kohapeal peab gaasisiiber olema heal juhul poolenisti avatud?
muide, kuidas täpsemalt see kolmandik sul mõõdetud on? kas jagad 90 kraadi kolmeks ja kolmandik väljendab siis nurka 30kraadi veritkaaltelje ja siibrinurga vahel?
Jutt pole olnud piirajast, vaid 5000RPM pöörlemiskiirusest. Piirajas tõenäoselt on nõksukese rohkem kui kolmandik.fiziks kirjutas:nagu ma aru saan siis sinu teooria läheb sinna suunas, et ka piirajas hoidmiseks kohapeal peab gaasisiiber olema heal juhul poolenisti avatud?
Täpselt nii. See mõõtmine oli tunnetuslik jala järgi. Õhtul selgub läbi arvuti täpsem tõde nii gaasi asendi kui sisselaske rõhu kohta.fiziks kirjutas: muide, kuidas täpsemalt see kolmandik sul mõõdetud on? kas jagad 90 kraadi kolmeks ja kolmandik väljendab siis nurka 30kraadi veritkaaltelje ja siibrinurga vahel?
-= mask=-
Gaasisiibri õhuläbilaskevõime ei suurene päris lineaarselt tema pöördenurgast sõltuvalt.muide, kuidas täpsemalt see kolmandik sul mõõdetud on? kas jagad 90 kraadi kolmeks ja kolmandik väljendab siis nurka 30kraadi veritkaaltelje ja siibrinurga vahel?
Täpselt nii. See mõõtmine oli tunnetuslik jala järgi. Õhtul selgub läbi arvuti täpsem tõde nii gaasi asendi kui sisselaske rõhu kohta.
There's no school like old school, and I'm the fucking headmaster.
Mõõtsin üle nagu lubatud.mask kirjutas:Õhtul selgub läbi arvuti täpsem tõde nii gaasi asendi kui sisselaske rõhu kohta.
Tulemus oli selline, nagu ette aimasin.
Normaalrõhk on teatavasti maapinnal 100kPa. Selline oli näit ka seisva mootori korral või siis gaasi täiesti põhja tallamise hetkel.
Tühikäigupööretel oli rõhk sisselaskekollektoris ~30kPa ning 3800RPM juures (antud auto redline on 4500RPM) oli see ~35kPa (segusiibri asend sel hetkel 21%).
Tõestada oli tarvis, et alarõhk sõltub siiski koormusest, mitte pööretest.
Seepärast teemaalgatajal katset tehes kütuserõhk ei muutunudki tõenäoselt.
-= mask =-