vanakooli M20 digitaalne süüde

[mask]

Minu e28 sai ühe elektroonika-arenduse endale selga.
Seni muutsid L-jetronic pritsega M20B20 mootori süüteajastust jagajas olevad tsentrifugaalregulaator ja vaakumregulaator.
Ühe internetis silma jäänud projekti alusel ehitasin kokku aga protsessori abil juhitava süüteboksi. Tegelasel olid veebis väljas skeemid ja programmikoodid vabaks kasutamiseks. URL on siin.

Süsteem koosneb kahest "karbist":
1. süüteboksist, mis jagajast tulevaid "katkestusimpulsse" jälgib ja neid olenevalt mootori pööretest ja etteantud süütenurkadest varajasemaks nihutab;
2. salongis olevast 4 nupuga ja LCD ekraaniga puldist, mille abil kõiksugu parameetreid sättida saab.

Ideele järgnes ooteaeg kuni Elfa Elektroonika ja Oomipood vajalikke komponente tarnisid. Seejärel said Tartu Anne Noortekeskuse elektroonikaringis kõik asjad kokku joodetud ja laua peale töötamist ka simuleeritud. Tundus, et teeb seda mida vaja.

Auto peal katsetamise võtsime Nugaga ette veel üsna hilja õhtul pärast tööpäeva ja oh imet, enne suurt pimedat asi enam-vähem toimiski.
Tänud Nugale jagaja-siseste teadmiste, osavate näppude ja M20 jupivaramu eest
Kogu tegevus piltidena on SIIN .

Juhtmed sõrmede vahel kokku keeratud, pistikud lahtiselt, vooluvõtt otse kaitsmekarbi kaane vahelt, süüteboksi pult suvalises plastmasskarbis - tegemist on siiski veel katsetusega ning väljanägemise ja mugava installeeritavuse koha pealt on nii mõndagi veel teha.

Kuidas asi toimib ja mida saab reguleerida?
* Protsessor asub ise süüdet sättima siis, kui mootori pöörded ületavad 400rpm.

* Süütekurvi saab paika panna kolme punkti vahele.
Näiteks:
InitAdvance = 12 kraadi @ 1000RPM
MidAdvance = 24 kraadi @ 2500RPM
MaxAdvance = 32 kraadi @ 3500RPM
Antud näite puhul pööretel üle 3500 jääb süütenurk edasi konstantseks, kuigi tõsi küll mitte päris piiritult. Väga kõrgetel pööretel (samuti seadistatav) tõmmatakse nurk detoneerimise vältimiseks tagasi väiksemaks.
Kõiki nurki saab muuta vahemikus 0-50 kraadi ja RPM väärtusi sättida 400 ja 9000 vahel.

* Pöörete piirajaid on 5, neist 4tk on aktiveeritavad nupuvajutusega ja üks on alati aktiivne.

* Võimalus on kasutada nelja nö "RPM lülitit" - mistahes välise seadme (shiftlight? nitro?) aktiveerimine vabalt valitud pööretel.

* 4 sisendit on ka süüte "retard"-imiseks - näiteks automaatkäigukast käiguvahetuse ajal, et vahetust pehmendada

* Võimalus on salvestada kaks süüteskeemi (Street ja Strip) ja neid reaalajas igal hetkel vahetada.

* Üleüldse on tegelikult kõik seaded reaalajas (ka mootori töötamise ajal) muudetavad


Pealearetamiseks on tarvis:
* boksile sobiv koht leida
* jagaja tsentrifugaal- ja vaakumregulaator blokeerida
* juhtmed vedada
* pult või selle ühendusjuhe (pult on külgeühendatav suvalisel hetkel) paigaldada

Praegu seisab täpne häälestus veel juhtmete, pistikute ja stroboskoobi taga. Viimane sai tellitud Tartust Raunexist (uus pood Viljandi mnt-l) ja peaks homme saabuma. Stroboskoopi on vaja ainult esmakordsel installeerimisel algse süütenurga sättimiseks, et digisüsteemis olevad numbrid ka tõesti õigetele väärtustele vastaksid.

Igatahes minu arvates üks huvitav leiutis ja siiani imestan et ka tõesti toimib.
Häda on programmikoodiga: süsteemis on SX28AC mikrokontrollerid ja seega on süüteboksi ja puldi programmid kirjutatud SX assembleris ja on väga halvasti loetavad (koodi looja oli väga algaja programmeerija enda sõnutsi).
Asusin kogu asja ümber kirjutama SX/Basic keelde. Mitte et praegusel softil midagi viga oleks, aga enda tehtu on ikkagi enda tehtu. Lisaks on see hea mikrokontrollerite programmeerimise harjutus
Kogenud kontrolleriprogrameerijate kommentaarid on oodatud.

-= mask =-

[Silwer]

Mul tekkis vaid üks küsimus, milleks nimelt sellist jama oli vaja leiutada? Kui kange ise tegemise isu on peal kas Megasquirt läheb siis tõesti oluliselt kallimaks kui see siin?

[mask]

Mul tekkis vaid üks küsimus, milleks nimelt sellist jama oli vaja leiutada? Kui kange ise tegemise isu on peal kas Megasquirt läheb siis tõesti oluliselt kallimaks kui see siin?

Kallimaks kindlasti ka, sest konkreetse projekti maksumus on kõvasti alla 1000EEK. Aga põhiline on jah isetegemise rõõm ja elektroonikakogemus uues vallas.
Kui oleks rajaauto, oleks prioriteedid teisiti.


-= mask =-

[ErR]

Kena õppimise projekt, ma olen ise ka puht tegemise rõõmu pärast igasugu elektroonikavidinaid teinud. Igaljuhul mõtekam, kui mehaanilise jagaja aretamine ja radade viilimine. Samas aga kui asi huvitab, natuke raha juurde panna ja saab juba Megasquirdi, mis võrreldamatult võimsam süsteem, mida aretada. Seal on juba 12 x 12 süütetabelid, mitte ainult 3-e punkti järgi, mistõttu pole enam vaja sellist süütekõvera vahetamist ja jagaja saab ka üldse ära kaotada, samuti on hooratta hammaste pealt loetud VR-anduri signaal täpsem, kui lõtkudega jagajast saadud halli anduri oma (selle vidina võib küll ka teha ringi VR-sisendi peale, siis on jagajat vaja ainult veel jagamiseks). Ma ei tea, kui head need SX prosed on aga 50 MHz kiirus on overkill, nt. MSI oma saab 8 MHz-ga ka rahuldavalt hakkama. Veel ma kahtlen, kas tasub selle SX spetsiifilise basicuga vaeva näha, parem teha mõne teise prose peale (atmega, pic, motorola) assembleris või c-keeles (kõige lihtsam).
Minu paar mõtet siis

[mask]

Kena õppimise projekt, ma olen ise ka puht tegemise rõõmu pärast igasugu elektroonikavidinaid teinud. Igaljuhul mõtekam, kui mehaanilise jagaja aretamine ja radade viilimine. Samas aga kui asi huvitab, natuke raha juurde panna ja saab juba Megasquirdi, mis võrreldamatult võimsam süsteem, mida aretada. Seal on juba 12 x 12 süütetabelid, mitte ainult 3-e punkti järgi, mistõttu pole enam vaja sellist süütekõvera vahetamist ja jagaja saab ka üldse ära kaotada, samuti on hooratta hammaste pealt loetud VR-anduri signaal täpsem, kui lõtkudega jagajast saadud halli anduri oma (selle vidina võib küll ka teha ringi VR-sisendi peale, siis on jagajat vaja ainult veel jagamiseks). Ma ei tea, kui head need SX prosed on aga 50 MHz kiirus on overkill, nt. MSI oma saab 8 MHz-ga ka rahuldavalt hakkama. Veel ma kahtlen, kas tasub selle SX spetsiifilise basicuga vaeva näha, parem teha mõne teise prose peale (atmega, pic, motorola) assembleris või c-keeles (kõige lihtsam).
Minu paar mõtet siis

MegaSquirt oleks juba mängimine mootoriga, mitte elektroonikaga. See on kindlasti omal kohal, kui tegemist on mingit tüüpi võistlusautoga. Sellisel juhul peaks energiat kulutama mootori täpsele timmimisele, mitte takistite jootmisele.

50MHz on jah ülepaisutatud minu arvates ka. Kontrolleri kaktestused, mis sisendit kontrollivad ja arvutusi teevad, töötavad nagunii sellest 256 korda aeglasemalt. Samas ei kuluta see 50Mhz autos oluliselt rohkem energiat.

VR-signaal on hea mõte, see elimineeriks kogu süsteemi juures igasuguse stroboga toimetamise ka.

Aga see SX kivi mulle meeldib, see üritab natuke erineda ja mõne koha pealt päris õiges suunas. Ehk hakkab ka rohkem levima.. Seepärast üritan edasi jännata

-= mask =-

[akuula]

kuidas katsetused edenenud on? Kas olete ka reaalse sõiduga asja katsetanud? mõte on küll igati väärt

[mask]

kuidas katsetused edenenud on? Kas olete ka reaalse sõiduga asja katsetanud? mõte on küll igati väärt

Jah, kogu komplekt on täiesti töökorras. Viimane puudunud mikroskeem parandas probleemid tühikäigul.
Konkreetse auto peal puudub veel süütesüsteemi jaoks uus korralik juhtmepuu, sest plaani jagaja asemel sisend vända-anduri pealt võtta pole mahti olnud teoks veel teha.
Samuti on viimistlemata veel enda kirjutatud süüteprogramm, hetkel on kasutusel esimeses postis viidatud originaal-programmikood.

Autol algab talvepuhkus (eeldatavalt ka veel aastane lisapuhkus sellele otsa), seega edasist arengut selle konkreetse auto peal tõenäoselt lähiajal ei ole.


-= mask =-